/nginx/o/2009/08/19/223607t1h52ec.jpg)
Riigieelarve kesiste võimaluste tõttu vähenesid aasta algusest ka kõrgkoolides haridust omandavate tudengite õppetoetused.
Õppetoetused sulasid 2008. aasta tasemele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koomale tõmmatud riigieelarve kahandas iseseisvat elu alustavate noorte tudengite niigi õhukest rahakotti. Sellest aastast saavad eksameid headele tulemustele sooritavad tudengid põhitoetust 875 krooni ning väljastpoolt ülikoolilinna pärit tudengite rahakott täieneb 440 krooni võrra.
Ühele tudengile mõeldud põhitoetuse pealt võidab riik 45 ja lisatoetuse pealt 20 krooni.
Tartu Ülikooli 17 400 tudengist teenis 15 protsenti sügissemestri õppetulemuste eest põhitoetuse. Kuigi majanduslikult raske olukord puudutab neist paljusid, saab toetust ligi kolmandik riigieelarvelisel kohal õppivatest üliõpilastest.
Nimelt selgitatakse põhitoetuse saajad välja õppimistulemuste pingerea alusel, mis tähendab, et 875 kroonist saavad rõõmu tunda vaid vähesed.
Raha hästi õppijaile
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul on põhitoetuse jagamise süsteem üles ehitatud nii, et raha makstakse neile, kes hästi õpivad, mitte neile, kellel seda kõige enam vaja läheks.
«Praegu on suund selle poole, et muuta toetuse saamine vajaduspõhiseks,» räägib Laidmets tudengite võimalikust tulevikust.
Lisatoetus on mõeldud üliõpilastele, kes elavad väljaspool omavalitsust, kus õppeasutus asub. Seega saavad Tartu Ülikoolis lisatoetusele kandideerida vaid mujalt tudengilinna tulevad õppurid, kes on sunnitud kooli jõudmiseks pidevalt ühissõidukit kasutama. Läinud nädalal said teate lisatoetuse määramisest 2905 tudengit.
Haridus- ja teadusministeeriumi koduleht täpsustab, et lisatoetus on mõeldud eelkõige eluaseme- ja transpordikulutuste katmiseks. See tähendab, et 440 krooni peaks võimaldama tudengil maksta nii üüri kui tasuda bussipiletite eest.
Elamiskulusid ei kata
Tartu linna kõige odavamas ühiselamus, 1968. aastal aadressil Narva mnt 89 ehitatud hoones maksab koht väikeses kahekohalises toas 246 krooni, millele lisandus veebruarikuus 428 krooni eest kommunaalkulusid.
Seega ei suuda linna kõige odavamas ning kehvemas seisus olevas ühiselamus elav tudeng toetussumma eest elamiskulusid katta, sõidukuludest rääkimata.
Kuigi ülikoolis tehakse selget vahet kõrgharidusastmete vahel ning magistrikraadi peetakse kõrgemaks bakalaureuse omast, ei ole magistrantidele suuremat õppetoetust määratud.
«Selle peale pole ilmselt nii mõeldud,» räägib Laidmets, kelle sõnul nähakse kõrghariduse erinevaid astmeid siiski pigem ühtse õppetsüklina. Lahenduseks neile, kes majanduslikult hakkama ei saa, on Laidmetsa sõnul õppelaen.
Õppetoetuste suurus
• Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane saab taotleda põhitoetust 600 krooni kuus.
• Keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane saab taotleda põhitoetust 600 krooni ning lisatoetust 300 krooni.
• Kõrgharidust omandav üliõpilane saab taotleda põhitoetust 875 krooni ning lisatoetust 440 krooni.
• Doktoranditoetuse suurus õppekuus on 6000 krooni.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium