Vastukaja: planeerime linna!

Foto: Repro

Kuidas planeerida linnaruumi? Selleks tuleb näiteks jalutada, mitte linnaplaanide kohale kummarduda.

Üks ei välista muidugi teist, vaid on teineteisele täienduseks. Ent nüüd jalutamise juurde.

Kaks sotsiaaldemokraati, arhitektiharidusega Igor Oerd ja humanitaarjuurtega Talvo Pa­but, jalutasid mööda Emajõe paremkallast uuest Vabadussillast kuni Seaga vääristatud turuhooneni. Mida nad nägid ja mõtlesid?

Esiteks tuleks liiklus alates Kaarsillast kinni panna. Hansapäevade aegu on seda ennegi tehtud. Aga nüüd võiks olla nii jäädavalt. Miks?

Esiteks nostalgiast kunagise Jänese kaubahoovi järele. Kahjustamata Vabaduse parki, ent siiski andmaks võimaluse luua Emajõe kallastikule statsionaarne kaubasammastik, mis seostuks arhitektuuriliselt väärtusliku turuhoonega.

Teisisõnu, siia oleks uhke luua omapärane ja loomulik kaubanduspromenaad.

Kes tahavad kesklinna uue kaubamaja juurde jõuda, saavad seda teha üle uue Vabadussilla, ning silla ehitamise mõte ongi ennast ära tasunud, sest parkimishoone asub just kaubamaja all. Ah soo, bussid! Eks­pressbussid ei sõida juba pikka aega Vabaduse puiestee kaudu.

Aga linnaliinibussid? Variant üks: teha neile eraldi sõidurida jalakäijate alal, ent see tundub siiski ebaotstarbekas. Kui juba jalakäijate ala, siis olgu see jalakäijate päralt ning Emajõe kallaski vastu Atlantist saagu jalakäijatele, seda enam, et mäepoolse kalda süvist arvestades võib sinna rajada ka laevasadama, paatide omast kõnelemata.

Variant kaks: kui Kaarsillast kuni turuhooneni on rajatud jalakäijate promenaad koos kaubasammastikuga, siis pole võimatu, et bussid, mis seni läbinud Vabaduse puiesteed, peatuvad turuhoone parklasse sissepöördel ning väljuvad väljapöördel.

Peatust ja parkimiskorda ei ole liiga keerukas muuta ning kuna järgmine peatus on nii või naa Kroonuaia tänavas, siis sildu meil jagub.

Väljasõit oleks bussidel seda lihtsam, et paremalt ei tule kedagi, sest seal on jalakäijate promenaad. Sealt juba pöörata vasakule Võidu sillale, veel kord vasakule ja pärast viimast vasakpööret Kroonuaia sillalt esimesse peatusesse pärast kesklinna.

Kes sõidab bussiga, ei hooli sõiduajast, vaid busside väljumisajast ning sellest, et ta jõuaks punktist A punkti B. Üks jõnks ees või taga ei loksuta, sest linnabuss loksutab nagunii.

Jalutuskäik koos inseneri-arhitektiga kinnitas loomulikult unelmat, et küll oleks kaunis, kui võiks Kaarsilla ja turuhoone vahel kõndida ilma automürata, väisata kaubahoovide müügipaviljone ning lastega poesammastike taga kiikuda või vabaõhukontserte kuulata.