Kolmandaks. Emaskoertel tekib pärast operatsiooni kusepidamatus – võib tekkida jah, sõltuvalt igasugustest kokkulangevustest, põhimõtteliselt ei tekita steriliseerimine mingeid komplikatsioone. On hoopis täheldatud, et need loomad elavad kauem ega haigestu piimanäärmekasvajasse.
Ja et puudub vajadus end pidevalt sigimisturul tõestada, kaovad ka ribadeks rebitud kõrvad, poolikud sabad, läbihammustatud jalad.
Saab odavamalt
Loomakaitsjad on steriliseerimist-kastreerimist populariseerinud juba aastaid.
Suur hooldamata ja ülifertiilne hulkurite asurkond mitte ainult ei märgista automootoreid, uksetaguseid ja lapsevankreid, vaid mõjub üsna hävitavalt ka lindudele, rääkimata haigustest-parasiitidest, millest osa ka inimestele nakkavad (nt paeluss, kassihaigus).
Steriliseerimise kahjuks räägib tihtipeale selle operatsiooni suhteliselt kõrge hind. Operatsioonitehnika iseenesest on arenenud maksimaalselt loomi säästvaks, nii et opereeritud lemmiku taastumine ei nõua palju vaeva.
Õnneks saab Eestis peagi suurte kulutusteta hakkama: alates 15. märtsist käivitas Eesti Loomakaitse Selts koostöös firma Purina ja loomakliinikutega projekti, kus inimesi toetatakse kasside steriliseerimis-kastreerimisoperatsioonide eest tasumisel suure osaga nõutud summast ehk siis kliendile on hind märgatavalt madalam.
Operatsioonidele saab end registreerida ELSi kodulehel (www.loomakaitse.ee/?q= node/549) või helistades ELSi infotelefonile 526 7117. Lõuna-Eesti inimesi teenindab Tartus selleks ellukutsutud loomakliinik Felivet.
Kas tasub seda võimalust kasutada? Jah. Enne varjupaigaga kokkupuutumist arvasin sarnaselt keskmise eestlasega, et steriliseerimine on jõhker, lubamatu sekkumine.
Pärast seda, kui olin näinud hulkurkassikampa, kelle väändunud jäsemed, lömmis näod ja haigusest karvutud kehad meelest ei lähe (rääkimata rähmastest pilkudest, kus sügaval metsiku umbusu ja hirmu all oli kogu aeg killuke abipalvet), arvan ma teisiti.
Kas teadsite, et üks emane ja üks isane koer on võimelised seitsme aasta jooksul kahepeale kokku «tootma» kuni 4372 kutsikat või et emane kass võib saada aastas kuni neli pesakonda.
Oleks hea, kui me ei peaks otsustama. Oleks hea, kui kassid-koerad arvutaksid ise välja oma asurkonna suuruse ja piiraksid sigivust. Oleks tädil rattad all, siis oleks ta omnibuss. Asjad ei ole nii, ja kui me korra oleme hakanud vastutama, siis tuleb seda lõpuni teha.
Loo kirjutamisel on konsulteeritud Kirke Roosaare ja Mairi Peiponeniga Tartu koduta loomade varjupaigast ning Kadri Võreli ja Heiki Valneriga Eesti Loomakaitse Seltsist.