Eesti poks sündis Tartus

Kas Eesti esimene avalik poksimatš ka fotole jäädvustati, pole teada. Selle toimumispaik Taara aed oli aga populaarne võistluskoht ka aastakümneid hiljem. See spordimuuseumi fotokogust pärit jäädvustus on tehtud 1930. aastatel. Foto: Eesti Spordimuuseum

Tartu on tähelepanuväärne linn uute spordialgatuste poolest. Taaralinna võib pidada Eesti veemoto hälliks ja Eesti judo sünnilinnaks. Tartust sai sada aastat tagasi al­­guse ka Eesti poksi ajalugu.

Poksitreeningutega alustati Tartus spordiseltsis Aberg 1910. aastal. Sama aasta augustis oli ka esimene poksivõistlus, kus kohtusid Johannes Hützi ja Rudolf Vornik. Matš peeti Abergi spordipeol Taara aias.

Võistlusi peeti igal aastal kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni, poksi demonstreeriti ka teistes linnades ja maal.

Tõsi, Tallinn on püüdnud poksi maaletooja au ka enda arvele kirjutada, kuna seal korraldati 1923. aastal esimesed Eesti meistrivõistlused poksis. Tartus oldi selleks ajaks juba vanad tegijad.

Eesti poks 100

Igatahes tähistatakse tänavu Eesti poksi 100. aastapäeva. Tallinnas sai see avalöögi 9. jaanuaril Kolme Muusiku poksiturniiriga, st muusikamaailmas tuntud poksiveteranide Eri Klasi, Uno Loobi ja Peeter Sauli auks korraldatud võistlusega.

Tartus tuleb tõsisem mõõduvõtmine – homsest pühapäevani peetakse siin Eesti meistrivõistlusi.

Kohal on 80 sportlast kõigist kehakaaludest alates 48 kg. Võistluste määruste järgi valvavad peale Eesti kohtunike nende ametivennad Soomest, Lätist ja Leedust. Poksiliidu presidendi Vello Kade sõnul püütakse nii välistada igasugune koduvile.

Esimesed mõõduvõtud on neljapäeval Tartu Ülikooli poksisaalis, reedest kolitakse A. Le Coqi spordimajja.

Nimekaimad medalinõudlejad on aprillis Bakuusse juunioride MMile sõitvad Nikolai Tšaškin (48 kg), Grigori Ilkevitš (69 kg) ja Rain Karlson (81 kg). Kade sõnul on nende jaoks nädalavahetuse võistlus viimane vormi testimine enne maailmameistrivõistlusi.

Täiskasvanute hulgas saavad oma taset kontrollida ja lih­­vida juunis Moskvasse EMile minevad Kaupo Arro (75 kg), Artjom Fjodorov (75 kg) ja Ainar Karlson (81 kg).

«Eks tahaks rohkem saata, võib-olla on esmaspäeval juba pilt teine, sõltub nendest võistlustest,» ütleb Kade, «kui poisid hästi võistlevad, saadame suurema delegatsiooni.»

Poksi kants on Ida-Viru

Poksi kandepind Eestis on Kade sõnul 30 klubi ringis. Enim harrastatakse seda spordiala Ida-Virumaal. Väga tugev on Narva, samuti Sillamäe, Kohtla-Järve ja Jõhvi. «Tallinn ei saa kuidagi jalgu alla,» nendib Kade, «Tartu on edenenud tänu ülikooli poksisaalile.»

Sajandivanuseks saanud Eesti poksis ei ole praegu just parimad ajad. «Tippaeg oli Eesti poksis 1936. aastal,» ütleb Kade, «ja oli seitsmekümnendatel, kui Gennadi Tolmatšov võistles Nõukogude Liidu meistrivõistlustel ja tõi sealt kaks medalit.»

Noorte hulgas on Eestis edukaim olnud Vello Kade ise, kes alustas poksiga 1953. aastal. Tollal oli poks väga populaarne. Ülikooli Jakobi tänava saal oli puupüsti rahvast täis ja osa publikut pidi akende taga redelitel võistlust jälgima.

Kui suurt publikuhuvi pälvib poks praegu, saab näha juba homme Tartu Ülikooli spordihoones ja nädalavahetusel
A. Le Coqi spordimajas.

Eesti meistri­­võistlused poksis
• 18.–21. märtsini Tartus TÜ spordihoones ja A. Le Coqi spordimajas.
• 80 osalejat 11 kehakaalus.
• Neljapäeval võistlused kell 18 TÜ spordihoone poksisaalis, kehakaal 69 kg ja 75 kg.
• Reedel võistlused kell 14 ja 18 A. Le Coqi spordimajas, kõik kehakaalud.
• Laupäeval võistlused kell 12 ja 16.
• Pühapäeval finaalid kell 13.