Näitus reedab ilusa spordi vastuolud

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Spordimuuseumis avatud näituse «Glamuur spordis» kuraator Rita Mägi tunnistab, et lapsepõlves on temagi iluvõimlemisega tegelnud.
Eesti Spordimuuseumis avatud näituse «Glamuur spordis» kuraator Rita Mägi tunnistab, et lapsepõlves on temagi iluvõimlemisega tegelnud. Foto: Margus Ansu

Sport ei pea olema ainult higi- ja veremaiguline kiiruse, kauguse ja kõrguse tagaajamine. Sport võib pakkuda glamuuri ja sära, kuigi sellegi taga on võistleja ennastületavad pingutused, töö ja vaev.


Eesti Spordimuuseumis avatud väljapanek «Glamuur spordis» meelitab Rüütli tänava näitusemajja päris kindlasti need inimesed, kes muidu spordist eemale hoiavad. Sport – see tähendab ju muskleis kehasid, pingutustest kõveraid nägusid, igavaid medaleid, karikaid ja vimpleid.



Kui nüüd aga korraks kolme kauni ala – iluvõimlemine, iluuisutamine ja võistlustants – peale mõelda, siis on jutt Swarovski kristallidest, meigi-, soengu- ja kehahooldusvahendeist, kleitidest, frakkidest, trikoodest, kingadest ja sukkadest täiesti asjakohane.



Näituse kuraator Rita Mägigi loodab, et näeb nüüd spordimuuseumis rohkesti tüdrukuid, noorikuid ja naisi.



Näituse lummus peitub suures vastuolus, mille illustreerimiseks ilmekast infost seal puudu ei tule. Nende alade võistlejail on särav väljanägemine kohustuslik. Iluvõimleja peab naeratama ka siis, kui talle kurikas pähe kukub. Sportlase kostüüm peab ühekorraga olema nii läbipaistev ja sätendav kui ka erakordselt tugev.



Näitusel saab teada, millist kleiti sai Eesti võistlustantsija endale lubada 1985. aastal, milline nägi välja mittevenivast atlasest õmmeldud iluvõimleja trikoo 1945. aastal ning mille poolest erineb iluuisutaja 1935. aasta uisk Jelena Glebova 2008. aasta uisusaapast.



Sealsamas võib igaüks lahti klikata arvutiprogrammi, kust saab täpselt selgeks, millised on need elemendid, millega iluvõimlejail ja iluuisutajail areenile astudes hakkama saada tuleb, ning mida tähendavad võistlustantsus kümme tantsu.



Muuseumis on avatud ka treeningumasinatega jõusaal, mille seinal jookseb videofilm, kus võistlustantsija Kaisa Oja näitab ette harjutusi ja õpetab nende tehnikat. Igaühel on võimalus kaasa teha ja oma naha peal tunda, kui kerge või raske see on.



Glamuurinäitusega kaasneb sel kevadel ka mitu sündmust, kus tuntud treenerid ja sportlased tutvustavad kolme spordiala. Esimene neist leiab spordimuuseumis aset homme kell 16. Siis räägib iluvõimlemisest Kadri Jukk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles