Riik käis firmale raha välja tegemata töö eest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Riigilt enam kui 400 000 krooni enne töö tegemist kätte saanud STekspert alustas Piirissaarel võsalõikust küll 2008. aasta lõpus, kuid enamiku tööd 50-hektarisel taastataval niidul tegid füüsilisest isikust ettevõtjad firma tellimusel. Ligi poolsada aastat kasutamata maal kasvanud võsa ootab jätkuvalt saarelt äravedu.

FOTO: Maria Korotkova

Jutt, et riik maksab teie firmale veel tegemata töö eest raha ette ning te võite seda tööd venitada nagu kummi, peaks Eestis kuuluma ulme valdkonda. Aga ei kuulu, tõestab Piirissaarel võsalõikust tegev STekspert.


«Töö on lõpetatud, täna lähevad traktorid peale ja hakkavad võsa ära vedama, kõik on korras,» raporteeris Piirissaarel 50 hektarilt riigi raha eest võsa lõikama palgatud STekspert OÜ juhatuse liige Suune Tihane eile hommikul.



Siinkohal Kaitseliidu Tartu maleva pealiku kohalt 1999. aastal oma haridusandmete võltsimise pärast vabastatud Suune Tihane siiski liialdab: võsa on küll maas, aga korrast on asi kaugel, sest ammu lõppema pidanud töö pole seal veel tehtud, võsa on minema vedamata.



Vilets ilm, veniv leping


Nimelt sõlmis riikliku looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon STeksperdiga 2008. aasta 3. novembril lepingu võsalõikuseks ja võsa koristamiseks, et taastada Piirissaarel looduslikud niidud. Töö pidi tehtud olema sama aasta 30. novembriks.



Kuid viletsa ilma ja Tihase kehva tervise tõttu on seda lepingut pikendatud neli korda. Nüüd on keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon määranud töö tähtajaks 15. aprilli. Aga kui arvestada sedagi, et riigi eelarvest eraldatud enam kui 400 000 krooni sai STekspert kätte enne töö tegemist, tekib küsimus – mis küll sünnib?



«Oleme huvitatud, et see töö Piirissaarel tehtud saaks, sellepärast on lepingut pikendatud,» selgitas keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.



STeksperdiga sõlmis lepingu ametnik, kes on praeguseks töölt lahkunud. Viilma teab, et 2008. aasta sügisel küsiti Piirissaare tööde hinnapakkumisi looduskaitsekeskusega koostööd teinud firmadelt, ainsana oli valmis tööd vastu võtma STekspert.



Miks firmale raha tegemata töö eest ette maksti, ei osanud Viilma täpselt vastata. «Raha ettemaksmine ei ole tavaline, see oli pigem erakorraline,» märkis ta. «Alates eelmisest aastast peaks selline asi olema välistatud. Ilmselt maksti raha ette sellepärast, et Piirissaarel keerulise töö tegemiseks ei olnud STeksperdile alternatiivi.»



Ta lisas, et kui firma ei suuda 15. aprilliks võsa ära lõigata ja ära koristada, tuleb raha lepingu järgi proportsionaalselt tegemata töö pindalaga tagasi maksta.



«Meil on keskkonnaametiga aastatepikkune koostöö, Piirissaarel takistas lepingu täitmist vilets ilm,» ütles Tihane. Koostööst näiteid saada temalt aga ei õnnestunud. «Pean siis lepingutest järele vaatama,» ütles Tihane. Viilma teada on STekspert võsast puhastanud Kaiu järvede juures Tamme luhta.



«Keskkonnaamet on Eesti Vabariigis ainus amet, mida usaldan,» kinnitas Tihane. «Teen kõik, et see leping täita. Täna-homme lähevad traktorid peale ja hakkavad võsa ära vedama.»



Võimalik või võimatu?


Võsa äraveost rääkides oli Tihane napisõnaline: temalt õnnestus teada saada vaid see, et võsa ladestakse esmalt Peipsi kaldale riigi maale ja kui järv sulab jälle laevatatavaks, veetakse see minema.



Piirissaare vallavanem Maria Korotkova on kogu ettevõtmise suhtes umbuslik ja pehmelt öeldes pahane. «Keskkonnaametnikud tahavad meie saare hävitada,» ütles ta. «Järvelt paistab Saare küla nüüd nagu taldrikul, kõik on lage.»



Korotkova arvates hakkavad pärast võsa mahavõtmist saare kolme küla ägedalt ründama metssead. «Juba eelmisel sügisel sõid nad kõik meie kartulid ära,» märgib ta. «Mis siis nüüd veel saab!»



Võsa äravedamist peab vallavanem võimatuks. «Ehk vaid kümnelt hektarilt saab võsa ära vedada,» ütles ta. «Kui neil on helikopter, ainult siis saavad nad kogu maa puhtaks teha. Kui võsa tõesti ära veetakse, siis ma vabandan ja tänan. Aga kui neil helikopterit ei ole, jääb kõik siia maha mädanema.»

Tagasi üles