Tartu pakub riigile rohkem kui Reiniku gümnaasiumi

Vanemuise tänaval Reiniku gümnaasiumi koolimaja.

FOTO: Margus Ansu

Ehkki linnapea Urmas Kruuse ütles enne eilset kohtumist haridusminister Tõnis Lukasega, et on ennatlik rääkida Reiniku gümnaasiumi riigile andmisest, on sel teemal jutuajamisi peetud märksa kauem kui kuu.


Teema oli mitteametlikult õhus juba siis, kui veebruari alguses Tartu rahu aastapäeva pidustuste aegu käisid Reiniku gümnaasiumi majast Vanemuise 35 läbi kõrged riigitegelased ja linnajuhid.



Sealsamas poetas maavanem Esta Tamm, et on sellest ettepanekust põgusalt kuulnud, aga seda tagant kiita pole riigikoolide santi seisu teades põhjust. Raekojas jäädi sel teemal tagasihoidlikuks.



Kohtumine ministriga


Eile ütles Kruuse, et ettepaneku teemat kaaluda tegi haridusminister Lukas veebruari lõpus.



«Lähen õhtul kuulama Lukase seisukohti, et mida ta silmas peab. Tahaksin teada, mis on tema plaan, mida ta gümnaasiumis õpilastele pakkuda tahab ja mis tingimustel seda tehakse. Kui seda teada saan, saame tekitada laiapõhjalise diskussiooni volikogus ja komisjonides,» rääkis linnapea enne kohtumist.



Vastates küsimusele, mida Tartu kooli riigile loovutamisest võita võiks, ütles Kruuse, et gümnaasiumihariduse konkurentsivõimes ja kvaliteedis.



Kohtumisel leppisid Tartu esindajad ministriga kokku, et lähiajal allkirjastatakse teema kohta ühiste kavatsuste protokoll.



Lukas ütles, et millistel tingimustel Reiniku gümnaasium riigikooliks muutub, selgub edasiste kõneluste käigus. Tema sõnul on Tartu hea koht, kuhu luua puhas gümnaasium, mis laiendaks õpilaste valikuvõimalusi ja mis riigigümnaasiumina ootaks õpilasi kõikjalt Eestist, jättes linna munitsipaalkoolidele rohkem õpilasi.



Ministeeriumis arutati Tartu ettepanekul ka Masingu kooli riigile loovutamist, see asub Reiniku gümnaasiumiga samas koolikompleksis aadressil Vanemuise 33. Lukas ütles, et see erivajadustega laste gümnaasium sobiks hästi riigikoolide süsteemi.



Lukase mäletamise järgi tegi ettepaneku koolide üleandmise teemat arutada Tartu linn Tartu rahu miitingul sealsamas kooliõuel.


Alahinnata ei saa ka rahalist võitu, millele viitas haridusvaldkonna abilinnapea Jüri Sasi.



2008. aastal sai Reiniku gümnaasium enda käsutusse remonditud vanemate klasside maja. Linnale kuuluvale majale on seatud hoonestusõigus Riigi Kinnisvara kasuks, kes hoone remontis. Nüüd tuleb linnal selle eest tasuda 9 miljonit krooni aastas. Kui riik võtaks kooli üle, vabaneks Tartu maksekohustustest.



Sasi viitas ka, et Reiniku kooli küsimuse lahendamine võiks anda tõuke Tartu koolivõrgu põhjalikuks ülevaatamiseks, mille vajadus õpilaste arvu langedes on ilmne, aga mida linnavõim on seni veeretatud nagu kuuma kartulit.



Hulk vastuseta küsimusi


Kuivõrd eri omanikele kuuluvad koolid tuleb ka juriidiliselt lahutada, võiks sedakaudu teoks saada põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine, mis seaduse jõul läbi ei läinud.



«Täna saame kindlad olla ainult selles, et kindlasti ei tule Kesklinna kooli gümnaasiumiosa, kindlasti ei tule seda Veeriku kooli ja kindlasti jääb Treffneri gümnaasium gümnaasiumiks,» ütles Sasi.



Reiniku gümnaasiumi direktor Toomas Samm ütles, et kooli saatuse otsustab linnavalitsus ja temaga seni ametlikult räägitud ei ole.

Tagasi üles