/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2010/03/15/332527t1h8c91.jpg)
Tartumaa vallad loodavad saada avalikus kasutuses olevate kohalike teede hooldeks lisaraha, kuid riik selleks võimalust ei näe.
Vallad loodavad riigilt teehooldeks lisaraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu eraldas riik Tartumaa omavalitsustele 17,7 miljonit krooni teehooldetoetust, sellest alla 9,5 miljoni jaotub 19 valla vahel. Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul oli valla enam kui miljoni kroonisest tee-eelarvest, milles riigi osa on alla kolmandiku, eilseks ära kulutatud ligi 800 000 krooni.
«Selge see, et kulud on ebanormaalselt suured, palju suuremad, kui on olnud keskmisel talvel,» nentis Anderson. «Kõik omavalitsused peavad sel aastal teehoiuks lisaraha leidma.»
Tulvavesi lööks käpuli
Tartumaa Omavalitsuste Liidu peaspetsialist Pille Ratassepp lootis hiljemalt täna posti panna teavituskirja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile: paljudel omavalitsustel on riigi eraldatud teehoiutoetus ammu otsas.
Tartu vald sai tänavu riigilt enam kui miljon krooni teeraha, kuid on lumelükkamisele kulutanud üle 1,4 miljoni. Nõo ja Ülenurme vallas on sahameeste palgad ja põletatud kütus samuti kogu riigi toetuse neelanud.
Aare Andersoni hinnangul vajaks Luunja vald riigilt kindlasti juurde sadu tuhandeid kroone, kusjuures ei unistatagi kapitaalsemaist remondi- või ehitustöödest. Küsimus on selles, kuidas hoida vallateed aasta lõpuni normaalselt sõidetavad.
Tartu vallavanema, Tartumaa Omavalitsuste Liidu esimehe Aivar Soobi sõnul selgub pärast keltsaminekut, kui suures plindris vallad teehooldega on.
«Kui kevad tuleb suure sulaga, nii et vesi viib teid ja truupe mimema, siis oleme küll käpuli ja vajame hädasti riigilt raha juurde,» tõdes Soop.
Samas märkis Soop, et Tartu vald on teiste omavalitsustega võrreldes kavandanud võrdlemisi priske teehoiueelarve – 5,1 miljonit – ning kapitaalsete tööde raha on alati võimalik muuta hööveldus- ja augulappimisrahaks.
Puhja vald on talihooldele kulutanud peaaegu poole 600 000-kroonisest tee-eelarvest. Riigi toetust on selles 346 000 krooni.
«Kui lund veel juurde tuleb või palju tuiskab, siis on võimalik, et ära kulub kogu riigi antud toetus,» hindas Puhja vallavanem Vahur Jaakma. «Kõige rohkem kardame kevadist teede lagunemist, järsku suure veega sulamist.»
Mullu mattis Puhja vald keltsajärgseisse mülkaisse Võsivere küla hüljatud sigala, mille kivipurustaja peeneks jahvatas. Paraku ei jätkunud enam raha kruusa pealeveoks, mistõttu paranduskohad jäid mühklikuks.
Rõngu vald oli eilseks löönud lumetõrjearveid kokku vähem kui 400 000 krooni eest. Valla keskkonnateenistuse juhataja Toomas Kleini sõnul on osalt aidanud raha säästa mullusest madalamad tunnihinnad.
«Tehakse küll nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik,» kinnitas Klein.
Riik lisaraha ei luba
Majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda rõhutas, et seaduse järgi peab kohalike teede korrashoiu tagama omavalitsus, iga riigi antud kroon on boonus.
«Kui mõni omavalitsus satub raskustesse, võib ta pöörduda valitsuse poole saneerimistoetuse saamiseks,» märkis Ruuda.
Terve Laeva valla ning paari Tartu valla küla posti laiali vedav Krista Murd kinnitas, et kogu talve rahuldavas seisus hoitud kõrvalteed peegeldavad hästi lumesahkajate usinust.
Murdi sõnul on ta talve jooksul vaid paaril korral oma esiveolise postiautoga lumme kinni jäänud, paaril korral aga lumme mattunud teeotsalt tagasi pööranud ning lehed-kirjad järgmisel päeval kätte toimetanud.