Bologna protsess, mis on muu hulgas Eesti kõrgkoolidesse toonud 3+2 õppesüsteemi, õppeainete mahu arvestamise Euroopa ainepunktide järgi ning mitu toetusprogrammi, nimetati ümber Euroopa kõrgharidusruumiks.
Bologna protsess sai uue nime
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
15. märts 2010, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme aastat tagasi Euroopa vanimas ülikoolis Bologna deklaratsiooni allkirjastamisega alguse saanud ühtse Euroopa kõrgharidusruumi loomise protsessi peetakse nüüd lõppjärku jõudnuks.
See tähendab, et nüüd peaks enamik Euroopa ülikoole olema sarnase toimimismehhanismiga, mis võimaldab tudengitel õpingute jooksul omandada teadmisi mitmes ülikoolis samadel alustel.
Stipendiumiprogramm
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes oli üks nüüdse Euroopa kõrgharidusruumi dokumendi allkirjastajatest, leidis, et Eestis on see loogiline jätk 1990. aastatel alguse saanud kõrgharidusreformidele.
Bologna protsess on Eestis lisaks palju vastakaid tundeid tekitanud 3+2 õppesüsteemile kaasa toonud ka muid uuendusi.
Nii on selle raames näiteks töösse rakendatud toetusprogramme, mille abil tudengid saavad käia välismaal õppimas. Tuntuimad neist on Kristjan Jaagu stipendium ning DoRa ja Primuse programmid.
Samuti on Bologna protsessi tulemus VÕTA ehk varasema õppe- ja töökogemuse arvestamine: õppurid saavad õppeainetena lasta arvestada ka oma töökogemust ning mujal õppeasutustes omandatud teadmisi.
Juhtimine ja rahastus
Edaspidiste tegevuste hulgas rõhutas Tõnis Lukas vajadust muuta kõrgkoolide juhtimis- ja rahastamissüsteemi. «See peab tagama kõrgkooli missioonide selge eristumise ning andma võimaluse viia kõrgkooli tegevus vastavusse ühiskonna ootustega,» sõnas Lukas.
Ministri kinnitusel on Eesti kõrgharidust vaja ka atraktiivsemaks muuta, sest üha rohkem noori suundub õppima välisülikoolidesse.
«Vastavalt sellele võiks suureneda ka välisüliõpilaste arv meie kõrgkoolides. Ning meie oma gümnaasiumide ja kutsekoolide lõpetajad võiksid kõrgharidusteed alustada ikka Eestis,» ütles Tõnis Lukas.