Mänguasjamuuseumi seniseid hooneid ühendab endise Lutsu teatrimajaga, mis nüüd kannab nime Teatri Kodu, poolenisti klaasist galerii. Selle lõpus on viltune uks. Kas remondimeeste praak?
Teatri Kodus kummitab keskaeg
15. märts 2010, 09:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas laadis asju võib näha 18. sajandi teises pooles kerkinud hoones, kus enne nüüdset põhjalikku remonti tegutses Genklubi, veel palju. Näiteks trepikojas ei ole siseveranda sugugi täisnurkne, selle asemel on midagi rombjat. Katusekorrusel on suurte pragudega talad.
Kuid kõike seda näidates ei nohise muuseumi juhid Triin Vaaro ja Marge Pärnits ning ehitusmeeste boss Üllar Juhanson piinlikult, vaid on rõõmsad. Käis ju renoveerimine muinsuskaitse all olevas majas, milles täisnurkade taga ajamine oleks olnud kuritegu.
Vanad palgid
Teisel korrusel katusealuses, mida pärast 1960. aastate tehtud suurremonti kasutasid hoolega tuvid, on vanadest palkidest postid koos diagonaalide ja taladega. Nende säilitamist nõudis muinsuskaitse.
Vanas palkmajas elab edasi ka Mõisaküla raudteejaam. «Seda lammutati samal ajal, kui meie siin majas vahetasime palke,» ütles Juhanson. «Sealt ostetud palgid on nüüd siin.»
Maja kõige huvitavamaks osaks peab ajaloohuviline ehitusjuht keldrit. Selle kõige suuremas ruumis saavad lapsed proovida marionett-, varjuteatri- ja käpiknukulava.
Keskaegsed seinad
Remondiga kaasnenud kaevamistel avanesid keldris keskaegsed seinad, mis ei ole Juhansoni sõnul alates Põhjasõjast või isegi Liivi sõjast saati näinud päevavalgust. Põhjalik arheoloogiline ülevaade on koostamisel.
Teatri Kodus on eriti tähtis päev homme. Ehitustööd läheb vastu võtma ja kasutusluba andma linnavalitsuse komisjon. Muinsuskaitsjad on juba oma kiitva hinnangu andnud ja ka päästeamet on rahule jäänud. Lapsed saavad teatrile külla minna mai lõpus.