/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
Ehkki seadus näeb tahtliku tapmise korral süüdlasele ette vähemalt kuue aasta pikkuse vangistuse, otsustas kohus piirduda kasuisa mõrvanud noormehe puhul vaid kolme aastaga.
Kohus karistas kasuisa surmanud noormeest leebelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval saatis Tartu maakohus kolmeks aastaks trellide taha 23-aastase Tambet Jaska, kes haaras mullu ööl vastu 12. augustit Tartumaal Meerapalus vintpüssi ning laskis maha oma 62-aastase kasuisa Tõnu.
Erandlikud asjaolud
Kohtunik Ingeri Tamm otsustas karistuse määramisel kohaldada karistusseadustiku sätet, mis võimaldab erandlikke asjaolusid arvestades mõista karistuse alla seaduses sätestatud alammäära.
Selles kriminaalasjas hindaski kohus mullu augustis juhtunut niisuguseks, mis võimaldab nimetatud seadusesätet kohaldada, märkis Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
Erandlike asjaoludena arvestas kohus süüdimõistetu ja tema lähedaste tunnistusi, et kasuisa oli perekonda terroriseerinud moel, mis viis Jaska ema enesetapuni.
Lisaks arvestas kohus karistuse mõistmisel samuti karistusseadustikus sätestatud kergendavaid asjaolusid – süüdistatava kahetsust ja kuriteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul.
Karistusseadustik sätestab tapmise eest miinimumkaristusena kuueaastase vangistuse. Kergendavatest asjaoludest tulenevalt määras õigusemõistja Jaskale karistuseks kolmeaastase vangistuse.
Jaskale mõistetud karistuse kandmise algusajaks loetakse tema kahtlustatavana kinnipidamise aega, 12. augustit 2009. Menetluskuludena peab Jaska tasuma üle 16 000 krooni.
Tunnistas süüd
Tol augustiööl oli Jaska külas tuttavatel ning ühiselt tarvitati ka alkoholi. Saabunud koju, tekkis tal kasuisaga sõnavahetus. Kui hilisem ohver oli magama läinud, võttis Jaska majapidamises olnud registreerimata vintpüssi, suundus sellega kasuisa magamistuppa ning laskis talle kuuli pähe.
Jaska tunnistas algusest peale kuritegu ning kinnitas ülekuulamisel, et veretööni viis teda pikaajaline vaen kasuisa vastu.
Süüdistusakti koostanud Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva märkis, et ta nõudis Jaskale tema teo eest miinimumkaristust ehk kuueaastast vangistust, kuid teda rahuldas ka kohtu määratud karistus.