:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2010/03/10/329641t1h1d8b.jpg)
«Värske värvi lõhna laotab vana armas maja.» Neid Kersti Merilaasi luuleridu kuuleb esimesel koolipäeval kümnetes koolimajades üle Eesti. Paljudes Tartu koolides aga tänavu tarkusepäeval värvilõhn ninna ei hakka.
Õpilaskoha hind erineb tuhandetes kroonides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnavalitsus kinnitas 2010. aastaks õpilaskoha tegevuskulu maksumuse, mis on eelmise aastaga võrreldes kahanenud viis protsenti. Mõnel koolil jääb selle tõttu ostmata kavandatud inventar, mõnel tegemata sanitaarremont, nentis abilinnapea Jüri Sasi.
Kalleima kohamaksuga tavakoolid on Mart Reiniku gümnaasium ja Herbert Masingu kool, vastavalt 11 038 ja 30 560 krooni. Mõlema kooli õpilaskoha maksumusse on arvestatud koolimajade hiljuti valminud eeskujulik ümberehitus.
Sasi sõnul on sinna summasse sisse arvatud ka igakuine renoveeringu tagasimakse.
Herbert Masingu koolil kasvatab õpilaskoha hinda tugipersonali suur hulk. Kuna selles koolis käivad liikumispuudega lapsed, kulub seal püsivalt palgaraha füsioterapeutide ning teiste spetsialistide palkamisele.
Samadel põhjustel on Tartu Maarja koolis ühe õpilaskoha hind 41 227 krooni.
Õpetajate palgaraha tasub riik, kuid koolimaja hooldus- ja kommunaalkulud ning abipersonali palga maksab kinni kohalik omavalitsus.
Kuna koolid erinevad nii õppekeskkonna kui ka tugipersonali hulga poolest, on ka tegevuskulude summa õpilase kohta tuhandetes kroonides erinev.
Värske maja kallid kulud
«Mida nüüdisaegsem on koolimaja, seda väiksem võiks olla õpilaskoha maksumus, aga paraku on vastupidi,» rääkis abilinnapea Sasi. Tänapäevased nõuded koolimajale ventilatsiooni ja valgustuse osas on ranged ning paisutavad koolimaja püsikulud päris priskeks.
Oma osa võtavad ka spetsiaalsed puhastusvahendid, näiteks parkettpõrandale või mööblile, ning elektrisüsteemide hooldus ja käigushoidmine nõuavad püsikulutusi.
Küttearve käib üle jõu
Mida rohkem õpib koolis ühel ajal lapsi, seda väiksem on ühe õpilase peale kuluv summa.
Nii haukavad linnaeelarvest kõige vähem Tartu Tamme gümnaasium ja kommertsgümnaasium. Esimeses maksab linn sooja ja valgustatud koolimaja eest 4545 krooni õpilase kohta ning teises 5161 krooni aastas.
Karlova gümnaasium on üks neist koolimajadest, mis pole läbinud põhjalikku remonti. Kooliaasta lõpul vajab osa koridoriseinu ikka aastase kulumise järel värskendust, kuid tänavu on selleks raha vähem ja värskenduskuuri vajalikus mahus teha ei saa, sedastas Karlova gümnaasiumi direktor Undel Kokk.
«Viimaste kuude küttekulud on olnud suured ning ei teagi, kuidas aasta lõpuni läbi saab,» ütles Kokk. Viimase aja külmad ilmad tõid koolile 140 000 ja 100 000 krooni suurused küttearved.