Mõnusat elu asub segama paanika

Almodóvari filmist endale piibli teinud Maxi (Riho Kütsar, keskel) korteris satuvad paanikasse tema vend Joni (Ain Mäeots, taga) ja nende sõber Leo (Raivo E. Tamm). Foto: Sille Annuk

Kuidas olla ja mida teha, kui sotsiaalsed probleemid ähvardavad üle pea kasvada ning ühtäkki tekib paanikaseisund? Säärasest olukorrast kerkivat hirmu kogevad ka Mika Myllyaho näidendi «Paanika» tegelased.

Taago Tubina lavastuses astuvad publiku ette kolm keskealist meest: erakust graafikadisainer Max (Riho Kütsar), tööhoolikust insener Leo (Raivo E. Tamm) ning eneseimetlusse uppuv telesaatejuht Joni (Ain Mäeots). Kõik nad avastavad ühel hetkel, et on minetanud oskuse elada mõnusat elu.

Pealtnäha eri maailmades elavad tegelased tabavad, et otstarbekas on kolm pead kokku panna. Sellest kasvab välja tragikoomiline lugu, mis pakub palju äratundmisrõõmu.

Naise ja mehe elu

Viimasel ajal on märgatavalt lisandunud neid lavastusi, kus tuuakse päevavalgele nii mehi kui ka naisi puudutavad tänapäevase ühiskonna tekitatud kriisid.

Kuna naise elu kujutab endast niigi üht pidevat emotsionaalset analüüsi, siis ei paku laval naise probleemide lahkamine just erilist pinget. Tugevamat ja tasakaalukamat poolt etendava mehe puhul on südamepuistamine üsna haruldane ning kogemuste puudumise tõttu võib paanikat meenutav situatsioon laheneda üpriski koomiliselt.

Teatud eluetappidel kogevad paljud inimesed seletamatut hirmu millegi ebamäärase või lihtsalt läbikukkumise ees.

Kütsari, Tamme ja Mäeotsa mängu vaadates jääb ühelt poolt mulje, et kogu asjale vaadatakse läbi huumoriprisma. Kuid aja möödudes hakkavad välja kooruma salajased hirmud ja ängid, mis saavutavad psühholoogiliselt mõjuva haripunkti.

Ühine psühhoanalüüs

Põhjamaiselt neutraalne ja tagasihoidlik lavakujundus rõhutab üpriski kummalisel moel suletud ruumi olemust ning ühiskonnast eraldatust. Argimuredest ülekülvatud meeleolu muudavad erksamaks lõunamaised rütmid, mille abil püüavad tegelased oma elu õigetele rööbastele tagasi saada.

Ühe mehe kriis kujuneb sujuvalt kolme mehe kriisiks, mis algatab kollektiivse psühhoanalüüsi. Ridamisi järgnevad sündmused tipnevad tegelase tõelise mina paljastamisega. Läbi kogu etenduse valitseb laval kaasakiskuv atmosfäär, mis muudab vaatamise lõpuni nauditavaks.

Tubina lavastus sobitub praegusesse aega nagu rusikas silmaauku. Nii autor kui ka lavastaja ei pööra tähelepanu niivõrd aabitsatõdede kuulutamisele, vaid keskenduvad rohkem meeste omavahelistele arutlustele ja kogemustele.

Hoolimata sellest, et etenduse lõppedes jääb kõlama Pedro Almodóvari filmist inspireeritud lihtne lahendus, jääb see siiski üheks mitmete võimalike seas.

Esietendus
• Vanemuise teater esietendas 6. märtsil Sadamateatris Mika Myllyaho kirjutatud ja Maimu Bergi tõlgitud tragikomöödia «Paanika», mille lavastas Taago Tubin.
• Mängivad Riho Kütsar, Raivo E. Tamm ja Ain Mäeots.
• Kunstnik Jaanus Laagriküll, valguskujundaja Jaanus Moor ja videograafika autor Martti Poom.