Volikogude istungid kolivad arvutisse

Projektijuht Henri Pook tutvustas reedel kohalike omavalitsuste tööd moderniseerivat infokeskkonda Volis. Foto: Margus Ansu

Rahvaesindaja võib volikogu istungil osaleda peagi ka kodus istudes, Singapuris komandeeringus olles või kõrtsis õlleklaasi ääres. Tal peab olema vaid netiühendusega arvuti, kus saab end ID-kaardiga tuvastada.

Eelkõige väikestele maaomavalitsustele revolutsioonilist uuendust pakkuv infosüsteem Volis on jõudnud Jõgevamaal katsetusjärku. Maikuuks peaks see olema kasutusvalmis kõigi Eesti omavalitsuste tarvis, kes seda soovivad.

Isegi e-dokumendihalduses kaugele jõudnud Tartus hääletab volikogu ikka traditsioonilise käetõstmisega ja koosoleku sekretär loeb hääled ükshaaval kokku.

Tartu volikogu teeb oma istungitest juba aastaid veebiülekandeid, mille juurde võivad huvilised vaadata reaalajas sündivat protokolli ühes viidetega arutatavatele eelnõudele. Eemalt aga osaleda ei saa, istungit takkajärele vaadata ka mitte.

Kõigil lihtsam

Kui Volis, mille siseministeeriumi eestvedamisel ja euroliidu toel on kokku kirjutanud firma Smartlink, volikogudes kasutusele tuleb, tähendab see Volise projektijuhi ja infoühiskonna nõuniku Henri Poogi sõnul, et rahvaesindaja võib koosolekul osaleda, sealjuures nii hääletada kui sõna võtta, ükskõik kus maailma paigas viibides. Eeldusel, et tal on netiühendus ja ta end ID-kaardi abil tuvastab.

Koosoleku korraldaja vaatenurgast on hõlbustatud nii hääletamine, mida saab Volise abil teha arvutis, dokumentidesse paranduste sisseviimine kui ka nende jõustamine, mida saab digiallkirjastades teha vahetult pärast hääletust.

Tulevikus oleks ka võimalik teada saada, kuidas üks või teine volikogu liige hääletas, kui just hääletus ei ole määratud salajaseks.

Tavakodanikule annab Volis võimaluse volikogude tööst paremini ülevaadet saada, jälgides veebiülekannet ja selle juurde jooksvat protokolli, niisamuti kommenteerides eelnõusid Volise keskkonnas. Kuid nagu volinikel oma töö tegemiseks, on ka kommenteerimiseks vaja end identifitseerida.

Veel üks võimalus tavakodanikele on Volise keskkonnas rahvaalgatuse korras eelnõusid algatada. Selleks on vaja, et üks protsent omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest annaks eelnõule end ID-kaardiga tuvastades toetuse.

Mõeldud on ka sellele, et fraktsioonid ja muud poliitilised rühmitused saaksid Volise keskkonnas sõnumeid vahetada. Sealjuures ka istungite ajal oma tegevuse koordineerimiseks, aga nii, et nende sisu olekski nähtav üksnes neile, kellele see on määratud. See välistaks vajaduse värviliste pastakate meetodi järele, nagu on Tallinna volikogu keskerakondlased kasutanud.

Pook ütles, et Jõgevamaal on tema poole pöördunud mõned volinikud tõdemusega, et arvutiasjandus on nendele keeruline, ja ega nad uuel perioodil enam ei kandideeri.

Pook ütles, et Volist luues on mõeldud ka neile, kes tahavad istungi materjale näha paberil ja hääletada kätt tõstes. Süsteem võimaldab määratleda, kas inimene osaleb istungil koosolekusaalis elektrooniliselt, füüsiliselt või hoopis virtuaalselt eemalt.

Tartu dokumendihaldus ja linnavalitsuse istungite pidamine on ammu arvutipõhine, kuid Tartu volikogu esimees Aadu Must tõdes, et IT-lahendused on mõnes mõttes linnavalitsusekesksed ja igale volinikule ei ole töökohta suudetud luua.

Igale volinikule arvuti

Volise kiituseks ütles ta, et kindlasti saanuks Tartu ka ise uutele soovidele ja ülesannetele kohaseid lahendusi otsida, kuid et nähtavasti on omaette väärtus Eesti volikogudes üle riigi toimiv ühtne ja ühilduv süsteem.

«Arhiivinõukogu kaudu olen pidanud jälgima kõiki tarkvaraarendusi, mis on Eesti ministeeriumides ja pangas kasutusele võetud. Eesti on selles mõttes õnnelik riik, et meil on nii palju vigu tehtud, et neist saab õppida, ja selle programmi tutvustust vaadates ma näen, et nende teada vigade kordamine on välistatud,» kiitis Must.

Volise Tartus kasutusele võtmine võiks päevakorda tulla sügisel. Nagu Must ja linnasekretär Jüri Mölder tõdesid, tähendab see kindlasti, et kõigile volinikele tuleb osta linna raha eest tööarvuti. Ühtlasi tuleb palgata ka IT-spetsialist, kelle ülesanne on nende arvutite hooldamine ja kasutajate abistamine.