Noh, võib-olla mõnel pole ka, sellisel, mis kuhugi lobudikuna püsti unustatud. Peremehed üldjuhul hoolivad oma majast, soovides, et see veel kaua samas kohas püsiks. Ja et need tavaliselt püsivadki, moodustades linna kõigi selle heade ja mitte nii heade külgedega, siis on peremeestel linna ees ka kohustusi. Üks tähtsaimaid on kohustus hoida maja ümbrus korras, mis muu hulgas tähendab talvel kõnniteelt lume ja jää koristust.
Aga mitte ainult. Nüüdseks on vist kõik veendunud, et tänavune talv on erakordne – 55 päeva sulata, rohked lumesajud ja tuisud. Viimased sulatihedad ja pehmed talved on unustusse vajutanud mitmed hädavajalikud talvetööd, näiteks katuste puhastamise sinna ladestunud lumest.
Oleme lugenud lume raskusest sissevajunud katustest, kõrgelt alla sadanud lumetonnide purustatud autodest ja viga saanud inimestest. Lumeohule lisavad teravust märtsipäikese mõjul kosuvad jääpurikad. Ja kuigi üha tihedamini näeb katustel rassivaid mehi ja mehhanisme, ei ole linnas veel kaugeltki ohutu.
Kõnniteedele on tõmmatud värvilisi linte ja seina najale toetatud toikaid – järelikult valitseb siin oht lumega pihta saada. On loomulik, et katusekoristuse ajaks suletakse all olev kõnnitee, aga sageli näikse neid ohumärke paigaldatavat lihtsalt hoiatuseks: siit võib midagi pudeneda, kõnniteede piirajail erilist kiiret polegi.
Küll aga peavad inimesed autodega niigi kitsukest teed jagama, igasuguste hunnikute vahel laveerima. Üks päev, teine päev, kolmas. Viimaks viskab linlasel kops üle maksa: kus on linnavalitsus, keegi ju peab selles tohuvabohus korda looma?!
Tartu menetlusteenistuse ametnikud käivad kontrollimas, eriti heakorratelefoni vihjeid, tähelepanujuhtimisele võib järgneda väärteomenetlus omaniku suhtes, muud sekkumist ei pea linn võimalikuks. Ja kuidas ta saakski: linnavalitsusel pole selleks tööks ei mehhanisme ega raha.
Järelikult lasub vastutus ikkagi omanikul, olgu see siis ülikool, ärimees või ühistu.
Tasuks ka mälusopis sorida – ehk tuleb meelde, et jääpurikad on olnud ohuks kõigil kevadtalvedel. Ootamatu võib olla suur lumi, aga mitte talv. Järelikult tuleb soovida suuremat ettenägemisvõimet kõigile majavaldajaile ning ka katust on lihtsam koristada kohevast lumest kui juba jäätunud känkraist.
Talv ei too kaasa ainult suusa- ja kelgurõõmu, vaid ka ohte, lisatööd ja rahakulu – paraku me elame ikka veel põhjamaal. Ja kuigi praegu tuntakse suuremat muret ülalt tuleva ohu pärast, ei saa ka tänavatel liiklemist kõiksugu tokkide ja lintidega takistada. Seega siis, lugupeetud omanikud-haldajad-valdajad, kiirustage katustel ja ärge jätke oma teetõkkeid kevadet ootama. Menetlusteenistusele soovime aga teravat silma ja visadust, sest tarkade tartlastegi seas leidub küllalt neid, kes ei saa sundimiseta hakkama.