Tartu õhuvärav kuuleb kriitikat

Päevasel ajal, kui lennukid ei lenda, pole Tartu lennujaama lennujuhtimistornis niikuinii kedagi. Kord juhtus, et seal polnud inimest ka vajalikul ajal.

FOTO: Margus Ansu

AirBaltic tuletab Tartu Lennujaamale meelde, et rahvusvahelise lennujaamana peaksid nad muretsema seadme, mis laseks ka halva nähtavusega maanduda. Vastasel korral pole välistatud liinilendude katkemine sügisel.


AirBalticu asepresidendi Jnis Vanagsi sõnul tahaksid nemad oma reisijaid alati väga täpselt sihtkohta sõidutada, kuid Tartu-Riia liinil ei ole see kogu aeg võimalik. Nimelt puudub Tartus instrumentaalmaandumis­süsteem (ILS), mis aitaks lennukitel maanduda ka siis, kui nähtavus on udu, lumesaju või väga madalate pilvede tõttu häiritud.



«Kui Tartus on rahvusvaheline lennuväli, peaks ta neile standarditele ka vastama,» sõnas Vanags.



Seda, kui palju lende on ILSi puudumise tõttu ära jäänud, ei osanud täpselt öelda ei tema ega Tartu Lennujaama juhataja Margo Muda. «Seda ei juhtu kindlasti väga tihti, näiteks suurte külmade ajal ei olnud mitu nädalat ühtegi probleemi,» sõnas ta.



Muda sõnul jäävad paljud lennud ära ka tehnilistel põhjustel.



Estonian Air lepib


Teise Tartust regulaarlende tegeva firma Estonian Airi PR-direktor Ilona Eskelinen sõnas, et Tartu tingimused olid teada juba enne lendude alustamist, seega on nemad sellega arvestanud.



ILSi paigaldamise esimene loodetud tähtaeg oli mullu oktoobris.



Vanags ütles, et kui sügiseseks udude ajaks ILSi seadmeid ei tule, võib see kujutada endast pisikest ohtu Tartu-Riia liini püsimajäämisele.



Tallinna Lennujaama, mille tütarettevõte on ka Tartu Lennujaam, käitlusdirektori ja juhatuse liikme  Einari Bambuse sõnul on riigihange ILSi ostmiseks ja paigaldamiseks nüüdseks käigus. Praeguste plaanide järgi peaks ILS Tartus tööle hakkama 31. augustil, aga enne lepingute sõlmimist ei saa selles kindel olla, sõnas ta.



«Aga see ei ole mingi imerohi,» ütles Einari Bambus. Tema hinnangul oleks nendest lendudest, mis praegu pole toimunud halva ilma tõttu, 70 protsenti ära jäänud ka siis, kui instrumentaalmaandumissüs­teem oleks töötanud.



Vanagsi sõnul on olnud ka juhuseid, kui lennata ei saa sellepärast, et lennujuhtimistornis ei ole inimesi.



Bambus möönis, et 15. veebruaril ei olnud lennujuhti ettenähtud ajal tööl, aga see on tema sõnul kindlasti ainus selline juhtum. Tartu kolmest lennujuhist oli sel päeval üks haige, teine hõivatud perekondlike probleemidega ning kolmas vabaks päevaks Tallinna sõitnud.



Halb ilm niikuinii


Muda sõnul ei saanud ka näiteks Tallinna Lennujaamast asendajat kutsuda, sest lennujuht peab olema igas lennujaamas eraldi koolituse saanud.



«Varasematest uudistest võis jääda mulje, et piloodid lendasid Riiast välja, jõudsid Tartusse ja siin ümber lennujuhtimistorni tiirutades nägid, et seal on tuled kustunud, kardinad ees ja kedagi pole. Nii see kindlasti ei olnud,» sõnas Bambus. Kui Tartus selgus, et sel päeval ei ole võimalik lennujuhti tööle saada, saadeti kohe välja sellekohane teade, kinnitas ka Muda.



Muda lisas, et sel päeval oli ilm nii halb, et lennud oleksid ära jäänud ka siis, kui lennujuht oleks tornis olnud.

Tagasi üles