Koduhooldaja amet eeldab veenmisoskust

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koduhooldustöötajal Maie Veimanil on üheksa psüühilise erivajadusega klienti, keda ta Annelinnas külastab. Ta ütles, et kuigi kodused olukorrad on keerukad, meeldib talle ta töö väga.
Koduhooldustöötajal Maie Veimanil on üheksa psüühilise erivajadusega klienti, keda ta Annelinnas külastab. Ta ütles, et kuigi kodused olukorrad on keerukad, meeldib talle ta töö väga. Foto: Margus Ansu

Vaimse tervise hooldekeskuse töötajate argielus tuleb ette olukordi, mis tekitavad eetilisi dilemmasid. Head lahendust ei pruugi alati olla ja siis tuleb küsida, kumb on hullem, kas probleemile reageerimine või sellele reageerimata jätmine.

Koduhooldustöötaja Maie Veiman külastab iga päev kolme või nelja klienti. Enamasti on nad eakad inimesed, kellest mõnel on mäluprobleemid ja mõnel psüühikahäire.

Ühe kodus läheb tund, teise juures kaks tundi. Tuleb koristada, nõusid pesta ja poest süüa tuua ning vahepealsetel minutitel meelde tuletada seda, et klient end lohakile ei jätaks. Et vaid liikumine tagab selle, et ka kõrges vanuses inimene saaks oma kodus võrdlemisi kaua ise hakkama.

Loominguline töö

Maie Veiman ütles, et töö vaimse tervise probleemidega inimestega eeldab kuhjaga erialateadmisi, sama palju aga ka loomingulisust ning jutustamis- ja veenmisoskust.

Üks ta klient, 80-aastates naine, sai suve algul endaga veel päris hästi hakkama, kuid sügisel kippus olukord kontrolli alt kaduma.

See naine elas ühetoalises korteris, veetes enamiku ajast diivanil lamades. Ta elamine oli täis raamatuid ja ajalehti, vanu toidunõusid ja tühje toidupakendeid, seal liikusid ringi prussakad ning see haises suitsu järele.

«Oli vaid üks kitsas rada esikust diivanini, kus ma liikuma mahtusin ja mida ma koristada võisin,» rääkis Maie Veiman. «Sedagi vaid siis, kui klient köögis sõi. Ta suhtus minusse hästi, aga talle ei meeldinud, et ma ta sodi ära visata tahtsin.»

See naine ei olnud Maie Veimani sõnul huvitatud enam ei iseenda harimisest ega oma riiete pessu andmisest ega ka kodust väljumisest. Pidevast lesimisest nõrgaks jäänuna ei suutnud ta sigaretti süüdata. Ta diivaniesine põrand oli põlenud peaga tikke täis ning terves kortermajas valitses oht, et ühel päeval juhtub õnnetus.

Vaimse tervise hooldekeskuse juhataja Indrek Sooniste ütles, et nad ei halvusta ühtegi oma klienti, sest igal inimesel on õigus elada viisil, nagu talle meeldib. Aga see elamisviis ei tohi ohustada teda ennast ega ta naabreid. Ka selle kliendi olukorda arutati koos linna sotsiaalabiosakonnaga ja püüti välja nuputada viisi, mida teha.

«Järgmine samm olnuks, et sellele inimesele oleks määratud kohtu poolt eestkoste ja kliendi edasist saatust oleks arutatudki juba eestkostjaga,» selgitas Sooniste. «Aga et inimese vaimne tervis ja kodune olukord halvenesid nii kiiresti, tuli tegutseda kohe.»

Veenmise jõul

Ühel päeval õnnestus koduhooldustöötajal Maie Veimanil oma klient kodunt välja tulema veenda ja nii sõidutati ta ööpäevaringsesse hooldeasutusse.

Vaimse tervise hooldekeskuse eakate osakonna juhataja Angelika Armolik ütles, et ta piinleb senimaani eetiliste küsimuste käes.

«Tegelikult me meelitasime inimese kavalusega tema enda kodunt ära, et osutada talle teenust tema enda raha eest,» rääkis ta. «Inimese füüsilised vajadused said küll rahuldatud, aga ta jäi igatsema oma kodu.»

Klient, kellest selles loos jutt, suri hooldeasutuses 2. oktoobril. Lapsi ega lähisugulasi tal polnud. Indrek Sooniste ütles, et kui millegagi rahul olla, siis sellega, et selle inimesega ei juhtunud midagi hullu enne tema surma tema enda kodus.

Vaimse tervise päev

• Ülemaailmse vaimse tervise päeva tähistatakse 10. oktoobril.

• Tänavuse aasta teema on vanemaealiste vaimne tervis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles