/nginx/o/2014/01/07/2737394t1h825b.jpg)
/nginx/o/2013/10/08/2526476t1h2414.jpg)
Tartu kutsus nädalaks kokku kolme kõrgkooli tudengid ja andis neile ülesandeks pakkuda Uusnurga töötoas mõtteid Ülejõe piirkonda ilmestavate väikevormide loomiseks. Tudengid esitlevad ideid ja töid reedel kell 16 linnamuuseumis.
Tudengid kujundavad linnaruumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile, nädalase töötoa teisel päeval valitses Kastani tänava paberimuuseumis korralik segadus.
Nelikümmend tudengit Eesti kunstiakadeemiast, Eesti maaülikoolist ja Tartu kõrgemast kunstikoolist kortsutasid laua taga istudes valgeid lehti.
Paberikortsutamise ja -voltimise eesmärk oli tudengitel käed soojaks teha ja nende vaim käima lüüa. Edasi jagati tudengid seitsmesse rühma, et juba reedeks saaksid valmis eskiisid ja maketid sellest, mis võiks muuta Ülejõe piirkonda huvitavamaks.
«Ma just viskasin ära, sest uutele asjadele tuli ruumi teha,» ütles kunstiakadeemia kolmanda kursuse arhitektuuritudeng Juhani Kangilaski vastuseks küsimusele, mis kortsupaberist välja tuli.
Samal ajal alustas paberimuuseumi juhataja Anne Rudanovski juba uue ülesande sissejuhatamist ja rääkis noortele paberi mälust.
Juhani Kangilaski sõnul on töötoa lõppeesmärk rikastada kesklinna ja ERMi vahele jäävat ala.
«Seal on palju väikseid maju ja kitsaid tänavaid. Uut telge on tegelikult üsna keeruline luua,» rääkis Kangilaski, kellel veel eile ala kujundamiseks konkreetseid ideid polnud.
Linnaarhitekt Tõnis Arjus nimetaski ERMi põhjusena, miks Uusnurga töötoa teemaks valiti just Ülejõe. «Kuna on tulemas ERM, moodustab see linnas selgelt tugeva tõmbepunkti. ERMi algatatud mälumeetrid ja kultuurilinn viivad Tartu suuna ja jõuväljad Ülejõele ning nüüd on ka tudengitel võimalus selle piirkonna arengusse panustada,» selgitas ta.
Teise põhjusena, miks teemaks valiti Ülejõe, nimetas Arjus asjaolu, et Uusnurga töötuba tegeleb teiste võimaluste otsimisega.
«Ka Ülejõe on tartlastele alati teistsugune piirkond olnud,» rääkis Arjus. «Põlistartlased ei taha sinna kolida ja see on pigem tabusuund, kuhu minna,» lisas ta. Kuigi Arjusel ei ole selle kinnituseks pakkuda ühtegi uuringut, on ta enda sõnul seda tallinlasena tartlaste suust palju kuulnud.
Töötoa üks juhendajatest, Anna-Liisa Unt maaülikoolist, täpsustas, et ülesanne on pakkuda välja lahendus, mis tekitaks elamust kohas, mida muidu pole harjutud märkama.
Ta loodab, et kuna peagi hakkab inimestel Ülejõele rohkem asja olema, saavad tudengid kaasa aidata, et seal jalutamist põnevamaks muuta.
Uusnurga projektijuht arhitekt Elo Kiivet lisas, et kuna tudengitele ei ole ette antud piiranguid, milline peab loodav objekt olema, võib teostatavaks saada ka installatsioon või sündmus ehk häppening.