Uus rong meelitas jaama hulga rahvast

Eile said Eestis sõitma hakkava uhiuue diiselrongiga esimestena lähemalt tutvust teha Jõgeva inimesed. Uudishimulikke kogunes vaksalisse mitusada, muljed olid väga head, ainult üks mees hakkas porisema, kuuldes, et puhvetit polegi.

Pensioniealine Linda Aru koos paari sõbrannaga oli üks nendest paljudest, kes eile kell 11.42 kuni 12.42 peatunud uue diiselrongiga põhjalikult tutvust tegi.

Otsast otsani rongi läbi käinud sõbrannadel silmad särasid, uste avamise nupud ja muud elektroonilised vigurid ei hirmutanud neid mitte üks teps. «Väga ilus, väga hea,» kiitsid nad uut rongi. «Vagunis on kõik su vaateväljas, hea soe oli seal sees olla.»

«Eesti on nüüd maailmas ainus riik, kus on otsast lõpuni täiesti uus reisirongipark,» märkis uued reisirongid sõitma paneva ASi Eesti Liinirongid juhatuse esimees Andrus Ossip.

Lai ja kõrge salong

Vähe sellest: sõltuvalt meie rööpapaari laiusest on Elroni kaubamärki kandvad rongid ka kõige laiema ja kõrgema salongiga kogu Euroopas, lisas Eesti Liinirongide müügi- ja turundusjuht Norbert Kaareste.

Rongi pikkus on 75 meetrit, neljas vagunis on 214 istekohta. Puhvetit ei ole ja see oli vähemalt ühele huvilisele Jõgeval pettumus. Aga vagunisaatja on olemas ja tema aitab kõigil alguses uue tehnikaga hakkama saada.

Reisijad saavad kasutada kogu rongi katvat tasuta wifit, vagunites on arvutilauad koos pistikupesadega, turvakaamerad, jalgrattahoidjad kümnele rattale, kliimaseadmed ja oma infosüsteem. Mugavad, reguleeritava asendiga istmed on eri tasapindadel.

Rong liigub vaikselt, sest sel on õhkvedrustus ja kõvasti vähendas mürinat raudtee põhjalik remont. «Tuleb nii vaikselt, et sõidab kas või üle varba,» kommenteeris Jõgeva vaksalisse tasasel tuhinal saabunud Elroni rongi üks kohalik mees. Rongis sees on eriti vaikne esimeses klassis.

Suurim kiirus on 160 kilomeetrit tunnis, aga praegu võivad diiselrongid sõita kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. «Uute rongidega läheb kõigil liinidel vahemaade läbimiseks praegusest veerandi võrra vähem aega,» märkis Norbert Kaareste. Andrus Ossip avaldas lootust, et kui Eestis jätkub raudteel põhjalik remont, siis võivad uued rongid tulevikus sõita kiirusega 160 kilomeetrit tunnis.

Tartust Riiga veel ei saa

Esialgu viivad kiirrongid sõitjad Tartust Tallinna praeguse kahe tunni ja 15 minuti asemel kahe tunniga, Jõgevalt Tartusse saab uuest aastast 34 minuti asemel 25 minutiga.

Kas nüüd on lootust, et tartlased saavad uue mugava rongiga peagi ka otse Riiga sõita? «Esialgu ei saa,» kostis Andrus Ossip. «Valgast edasi on raudtee kehvas seisus. Aga lätlastel on järgmisel või ülejärgmisel aastal kavas seal põhjalik remont käsile võtta. Kui see töö tehtud, saab teema uuesti üles võtta.»

«Järgmine peatus Tartu,» teatas vedurijuht Priit Jaaniste ja rong hakkas märkamatult liikuma. Nagu välismaal! Samuti tutvumisreisi kaasa teinud Soome raudtee töötaja Sakari K. Salo rääkis sõidu ajal Jõgevalt Tartusse, et Soome hakkas samasuguseid uusi elektrironge ostma 2009. aastal. «Meil ongi pea kõik elektrirongid, diiselronge on vaid viis protsenti,» selgitas Sakari K. Salo. Nüüd sõidab Soomes 30 uut rongi, juurde tuleb veel 11. Põhjanaabrite vanimad rongid on pärit 1960. aastate lõpust.

Eestis sõidab juba 18 uut elektrirongi, mille soetamist toetas lõviosas ehk 85-protsendiliselt Euroopa Liit. 1. jaanuarist liinile minevad 20 uut diiselrongi ostetakse riigi raha eest: 20 rongi eest maksab riik aastas 10 miljonit eurot renti ja nii 20 aastat.