/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/10/07/2524862t1h869d.jpg)
Reedel teist korda avalikule arutelule tuleva Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava järgi tuleb tuvastada Pangodi järves arvatavalt elunev kala vingerjas, keda järves ei pruugi aga enam üldse olla.
Salapärane vingerjas ootab tuvastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialisti Aimar Rakko kinnitusel sobiks tavaliselt kuni vaksapikkuseks kasvav vingerjas hästi elussöödaks röövkalade püüdmisel.
Kuna looduskaitseseadus lubab aga vingerja surmamist vaid erandjuhul, näiteks teaduslikul otstarbel, tuleb iga juhuslikult välja püütud kala kohe vette tagasi lasta.
«Õnge otsa vingerjas tõenäoliselt ei satu, võrku ka mitte, kuid võib tulla väikse silmaga mõrda,» rääkis Rakko. Tema hinnangul on parim, ilmselt ka ainus tõhus viis vingerja kättesaamiseks tema lühiajaline uimastamine alalisvooluga.
«Loomulikult käib see eripüügiloa alla ja seda tohivad teha vaid teadlased» täpsustas Rakko.
Huvitav hingamisviis
Eesti eluslooduse infosüsteemi (EELIS) on vingerjas, keda rahvakeeli hüütakse ka näiteks mudanuudliks, vigisejaks, kidisejaks ja vinguriks, kantud ligi ruutkilomeetri suuruse Pangodi järve asukana 2002. aastal.
Kuid Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava eelnõus märgitakse, et mitu hilisemat kalastiku uuringut pole vingerjat Pangodi järves tuvastanud.
«Kui ta on sees EELISes, on teda seal mingil ajal nähtud, aga kuna andmed on tõesti vanad, on vaja täpsustada, mis seisus see liik seal on ja kus teda täpselt leidub,» selgitas kaitsekorralduskava koostamise eest vastutava ASi Kobras keskkonnaekspert Kadi Kukk.
Vingerja teeb ebatavaliseks ja huvitavaks juba ainuüksi tema väljanägemine. Suu juures on mudanuudlil mitu paari vuntse meenutavaid jätkeid – poiseid –, mille abil ta põhjamudas ringi kompides orienteerub ja süüa otsib.
Vingerjas sööb surusääsklaste ja teiste putukate vastseid ja tigusid.
Mudanuudli mitu rahvapärast nime tuleneb aga tema kohastumusest hapnikuvaese keskkonnaga. Vingerjal on küll lõpused, kuid kui vees lahustunud hapnikku ei jätku, ujub ta pinnale õhulõuatäit ahmima. Õhumullist omastab ta hapnikku rohkete veresoontega varustatud pärasoole abil. Õhumulli neelamist saadab piiksuv heli.
«Kui vingerjas kuivale satub, kaasneb tarvitatud õhu väljapuuksutamisega eriline, pisut paksu paberi käristamist meenutav heli,» täiendas ajakirjas Kalastaja kalandusbioloog Leili Järv.
Pangodi maastikukaitseala uuendatud kaitseabinõude avalik arutelu on saabuval reedel kell 16 Unipiha algkoolis.
Puhastus on kahtlane
Kadi Kukk tõdes, et vingerja olemasolust võib sõltuda Pangodi järve kahe lahe, Mudalahe ja Hurda lahe puhastamine, mida on soovinud kohalikud elanikud.
«Kuni vingerja kohta pole värsket uuringut, ei saa kindlalt öelda, kas lahtesid ei saa üldse puhastada või saab neid puhastada osaliselt,» lausus Kukk. «Esmalt tuleb teada, kas selline liik seal on, ja kui me seal songime, kuidas see talle mõjub.»
Rakko nentis, et mudased veekogud või nende mudased sopid on vingerja eelistatud elupaigad. Järve puhastamine esteetilistel kaalutlustel ei pruugi olla vingerja huvides, tõdes ta.