Talv võib küll minekuga veel vastu punnida, aga see on ka kõik: kevad tuleb, sest Tartu Ülikooli botaanikaaias rõõmustavad silma verevate õitega kliiviad, jasmiinid, mandariinipuu ja teised põnevad tegelased.
Paljas pudelpuu eputab talvel õitega
Eriti põnev tegelane on Bidwilli pudelpuu. «Vaadake, ta tüvi ongi nagu pudel,» näitas Tartu Ülikooli botaanikaaia administraator Lilia Murs seda Ida-Austraaliast pärit puud.
Esimesel pilgul jätab uhkete kellukatega ratsuritähtede naabruses poseeriv Bidwilli pudelpuu armetu mulje, sest ta oksad on lehtedest paljad nagu luuaraod. «Nii peabki olema,» kinnitas Lilia Murs. «Pudelpuu viskab enne õitsemist lehed maha, pärast õitsemist kasvavad uued lehed.»
Lähemalt uurides selgubki, et esimene mulje on petlik: tüvel rõõmustavad silma tumeroosad väiksed õied. «Pudelpuudel esineb üsna ebatavaline nähtus taimemaailmas – tüviõielisus,» selgitas Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Diana Pärn.
See tähendab, et puu õied arenevad tüvel asuvatest puhkepungadest. Mida vanem puu, seda uhkemalt see õitseb: vanemad puud võivad moodustada peale tavapäraste õite kuni 50 õiest koosnevaid tüviõisikuid.
Kuid pudelpuu pole botaanikaaias kaugeltki ainus silmarõõmu pakkuja. «Nagu kevad ise,» kiitis Diana Pärn troopikamajas õitsevat kollast jasmiini. «Raamatute järgi peaksid õied ka lõhnama, aga mina küll midagi ei tunne,» naeris ta.
Aga valgete õitega harilik jasmiin lõhnab küll väga kevadiselt-hullutavalt. «Hariliku jasmiini õitest tehakse teed,» märkis Diana Pärn. Rääkimata sellest, et seda taime kasutatakse parfümeeriatööstuses.
Siinkohal on paslik üks väike asi ära klaarida. Nimelt pole meil suve hakul uimastava lõhnaga õied lahti ajav jasmiinipõõsas siiski jasmiin, vaid ebajasmiin. «Õlipuuliste sugukonda kuuluvate jasmiinidega pole ebajasmiinil mingisugust pistmist,» selgitas Diana Pärn. Aga jasmiinil on Eestis sugulasi küll, näiteks sirel.
Hariliku jasmiini õite lõhnaga suudab praegu botaanikaaias võistelda vaid habraste valgete õitega mandariinipuu. Omaette vaatepilt on seal aga õitsev Laose datlipalm.
«Selle palmi õied mõjuvad nagu sõnajalaõis,» naeris Lilia Murs. «Nende avastamine suurte lehtede vahelt on nii ootamatu.»
Õitsejaid on botaanikaaia kasvuhoonetes veel ja veel. Botaanikaaias võib kevadet otsida iga päev. Märtsi lõpus ja aprilli alguses tasub sealt kindlasti läbi astuda, sest siis seatakse suurele väljanäitusele juba tuntud ning ka täiesti tundmatud orhideed.