Jukud hangivad julgust ja teadmisi akadeemiast

JukuAkadeemia õpilased saavad endale kuldse kirjaga matrikli, kuhu pannakse kirja kõik tegevused ja selleks kulunud tunnid. Pildil esimeses reas (vasakult) Rainis Kollina ja Robin Kull, keskel (vasakult) Reili Vulff, Anete Aasmäe ja Claudia Tristen Värv ning taga (vasakult) Timmu Õunapuu, Eva-Lotta Unt ja Robin Tammemägi. Timmu Õunapuu käib viiendas klassis, kõik teised kuuendas. Foto: Kristjan Teedema

Eile hommikul Kongutas kooli jõudnud lastel oli haruldane päev. Paljud olid laupäeval telerist pidulikku auhinnagalat vaadanud, koolis pakuti esmaspäeval tähtsa riikliku tunnustuse puhul torti aga lausa hommikusöögiks.

Üritusel «Eestimaa õpib ja tänab» anti Konguta koolile JukuAkadeemia nime kandva projekti eest kaalukas autasu – väike, aga raske metallist poisikuju. Ühest küljest anti see projekti eest, sisuliselt aga kiideti aastaid koolis tehtud tööd.

JukuAkadeemia on loodud selleks, et saavutada palju igatsetud tulemust: innustada lapsi õppima ja tekitada neis huvi teaduse vastu. Ja nagu tundub, siis edukalt.

Akadeemia töös osalevad kõik lapsed ja seda tasuta. Aga mida seal siis õieti tehakse? «Me käime väljasõitudel!» hüüavad kuuenda klassi poisid Rainis Kollina, Robin Kull ja Robin Tammemägi kui ühest suust. See on nende jaoks kogu programmist kõige toredam ja tähtsam.

Näiteks on kõigil meeles reis Saaremaale ja viies klass käis äsja sipelgakuningriigis. «Me oleme igal pool käinud,» lõi Robin Tammemägi käega, et kõiki kohti ette lugeda ei jaksa.

Sõidus ei käida niisama, igaühel on kaasas reisipäevik, kuhu tuleb täpselt kirja panna, kus käidi, mida seal nähti ja tehti ning kus see koht täpselt asub. Vahel täidetakse päevikut lausa sõidu ajal põlve otsas ning käekiri vihikutes on seetõttu üsna konarlik.

Igaüks teeb teadust

JukuAkadeemia märkimisväärsemaid osi on teaduskonverentsid. Need on mitu korda aastas ning seal kannavad kõik lapsed publikule ette oma uurimistöö, mille nad on iseseisvalt koostanud. Uuritud on näiteks nii seda, milliseid raamatuid armastavad õpilased lugeda või milliseid unenägusid õpetajad näevad, kui ka seda, kas võileib kukub alati võiga allapoole.

Iga laps valib ise endale juhendaja, mõni võtab selle töö peale ka oma ema või isa.

Timmu Õunapuu viiendast klassist rääkis, et tema saab oma viimase uurimuse juures abi just kodust. Kuigi kooliaasta on alles alanud, on tal uus töö peaaegu valmis ning nii ka mitmel teisel. Juba järgmisel nädalal tuleb esimene teaduskonverents.

Timmu selle aasta uurimisteema on põnev: kuidas näevad lapsed optilisi illusioone ning kas ja millised on erinevused poiste ja tüdrukute kogemuste vahel. Küsitluslehed jagas ta laiali kohe kooli alguses ning kuigi PowerPointi ettekandeks on see veel vormistamata, on põhimõtteliselt kõik tehtud.

Eva-Lotta Unt kuuendast klassist rääkis, et esimesel korral ettekannet tehes kõigi ees mikrofoni rääkida oli päris

hirmus, kuid edaspidi on läinud lihtsamaks. Väike ärevus küll tekib, kuid ei midagi hullemat.

Teised näevad tulemust

Seda, kui palju selline iseseisev uurimine ja teiste ees esinemine neile annab, lapsed ise praegu võib-olla ei adugi. Küll aga on neid muutusi näinud direktor Liina Tamm.

«Laste silmaring ja üldteadmised on suurenenud. Kui nad lähevad meilt edasi teistesse koolidesse, siis saavad neist seal aktiivsed eestvedajad,» rääkis ta.

Kõik teadustööd jäävad raamatukoguhoidja ja õpetaja Vilma Pabbo valdusesse. Tal on neid korralikult köidetud ja organiseeritud kladesid kogunenud suur raske kastitäis ja aeg-ajalt peab mõnda ka tuulutama, sest eelkõige just loodusainetega seotud töid tahavad õpetajad tundides kasutada.

Ürituse «Eestimaa õpib ja tänab»

Tartu linna ja maakonna laureaadid

• Aasta haridustegu: Konguta kooli JukuAkadeemia projekt.

• Aasta lasteaiaõpetaja: Helika lasteaia õpetaja Tiina Mitt. 45 aastat Helikas töötanuna on olnud paljude praktikantide juhendaja. Hindab kõrgelt väärtuskasvatust ja rahvakultuuri, kaasab õpikeskkonna kujundamisse vanemaid.

• Aasta põhikooliõpetaja: Hiie kooli õpetaja Aune Tammi. On teadvustanud, mis on kõnepuudega õppija puhul eesti keele õpetamisel ja õppimisel kõige olulisem, oskab valida parima lähenemise ning on oma töös väga edukas.

• Aasta juhendaja: Tartu ülikooli orgaanilise keemia dotsent Uno Mäeorg. On olnud 1994–2013 rahvusvahelise keemiaolümpiaadi võistkonna mentor, on ka liikuvate laborite programmi keemia õpikodade mentor ja seal õpetajatena tegutsevate tudengite nõustaja.

• Üks aasta õppuritest: Eva-Maria Tõnson Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassist (lõpetas kevadel Veeriku kooli). On Eestit edukalt esindanud rahvusvahelistel võistlustel, viimati võitis

Iraanis loodusteaduste olümpiaadil pronksmedali ja Luksemburgis Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadil võistkondliku kuldmedali.