Hinge aitab leinagrupp ja hingehoiukeskus

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann

«Ma tean inimest, kes leinab juba kolm aastat ega taha oma eluga kuidagi edasi minna,» ütleb hingehoidja Signe Uustal.


Uustal ja tema kolleeg Lea Saar panevad Tartu Maarja koguduses Õpetaja 5 tänavu märtsis kokku leinagrupi, millega kutsutakse liituma hiljuti lähedase inimese kaotuse üle elanud täiskasvanuid.



Leina, kuid mitte ainult leina, vaid ka üksinduse, eneseotsingute ning suhteprobleemidega kimpus inimesed saavad abi aga ka Tartu hingehoiukeskusest Ujula 1a. Sealgi aitab inimestel nende probleemide rägastikus teed leida psühholoog ja hingehoidja Signe Uustal.



Võõrastega kergem

Signe Uustal ütleb, et inimestel on vahel oma pere või sõprade ringis kaotusvalu  ja muid probleeme jagada palju keerulisem kui koos võõrastega. Seepärast on hingele abi andmise kohtadest teadmine väga vajalik.



Tartu hingehoiukeskuses Ujula 1a majas on nõustamine individuaalne. Vajalik on kas telefoni või meili teel etteregistreerumine.



Tartu Maarja koguduse leinagrupp Õpetaja 5 majas hakkab koosnema aga maksimaalselt kaheksast inimesest ning see alustab esialgse kava järgi tööd 17. märtsil. Leinagrupp kogunebki üle nädala kolmapäeviti kell 18.



«Ega meie ülesanne ole ju see, et kellelegi otse öelda, mida ta oma valuga tegema peab, me saame aga aidata tal endal lahendusi näha või need üles leida,» selgitab Signe Uustal. «Selleks on väga oluline nii rääkimine kui kuulamine.»



Kaotusvalul on Signe Uustali sõnul mitu faasi, mis kõik tulevad leinajal ajapikku läbida.



Lähedase kaotus raputab ja viib inimese šokki. Sellele järgneb emotsionaalne läbielamine – aeg, mil inimest matavad enda alla kas viha või kellegi süüdistamine, ka iseenda süüdistamine.



Seejärel tuleb juhtunuga leppimine ning alles lõpuks, kui kaotatud inimesega seotud mälestused enam haiget ei tee, saab leinaja oma eluga edasi minna.



Valvata ja toetada


«Meie ülesanne on valvata, et leinaja ühte või teise faasi liiga kauaks pidama ei jääks,» sõnab Signe Uustal. «Oma tunnete jagamisel nendega, kes julgustavad ja toetavad, on siin tähtis roll.»



Leinatöö on ta sõnul Skandinaavia maades väga levinud ja tunnustatud kirikutöö vorm. Eestiski on leinagruppe juba siin-seal kokku kutsutud, kuid kirikliku töövormina on see Tartus üsna uudne ettevõtmine.



Tartu hingehoiukeskus on seevastu tegutsenud alates 2004. aastast ning sealt on juba tuge saanud ligi 800 peamiselt Lõuna-Eestist pärit inimest.



Lisaks eksistentsiaalsete ja suhteprobleemidega inimestele on hingehoiukeskusest tuge küsima pöördunud ka majanduslikust kehvast toimetulekust tingitud murega inimesed.



Uustal ei oska aga öelda, kui paljudele hingehoiukeskus ka päriselt rahu ja tasakaalu pakkuda on suutnud. «Otsest tagasisidet saame ju harva. Aga oleme leidnud, et kui inimene enam meie juurde tagasi ei kipu, siis saab ta ise hakkama,» sõnab ta.



Hingeabi


Leinagrupp


• Tartu Maarja koguduses Õpetaja 5.


• Info tel 734 1111 ja


521 8589 või e-postiga hingehoid.maarja@eelk.ee


• Juhendajad Signe Uustal ja Lea Saar



Tartu hingehoiukeskus


• Individuaalne nõustamine Ujula 1a, ruum 107


• Registreerumine tp kl 12–18 tel 745 6585 või e-postiga hingehoid@hingehoid.ee


• Nõustamine on tasuta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles