/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2013/10/06/2521788t1h9f7b.jpg)
Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma ütles täna, et kloonvasika Juuni surm oli suur kaotus, kuid teadlased jätkavad tööd ning ühel päeval võib sündida ka taas kasvuhormooniga vasikas.
Teadlased loodavad uutele kloonvasikatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitte miski ei ennustanud Juuni surma ette, sõnas Ülle Jaakma.
«Äkksurma puhul mõtled esimesena ikka kas infarkti, südametalituse häirete või trombide peale, aga Juunit on selles suhtes nüüd juba uuritud ja need põhjused on välistatud,» selgitas ta. «Järgmisena on vaja kontrollida laborianalüüside tulemusi. Vaadata koeproove ning uurida, kas neis on mikrotasandil mingeid muutusi.»
Ka tuleb otsida võimalikke haigustekitajaid, mis võivad kiirelt tegutseda ja raske terviserikke põhjustada. Lõpuks kaalutakse võimalikke geenidefekte. Selguse saamine võta veel aega.
Küsimuse peale, kuidas niisugune kaotus emotsionaalselt mõjub, vastas Ülle Jaakma, et tegelikult teadlased ju teavad, et kloonloomadega, eriti veel transgeensete kloonloomadega, võib juhtuda ootamatuid asju. Ning ka Juuni sünd ei tähendanud seda, et see vasikas sajaprotsendiliselt kindlasti täiskasvanuks saab.
Samas oli tegu vasikaga, kelle käekäiku nad olid juba kolm ja pool kuud iga päev jälginud ning loom oli kogu teadusrühmale kallis.
«Ta oli pika töö viljana saadud. Jah, emotsionaalses plaanis on see väga suur kaotus. Aga mitte selles mõttes, et me ei suudaks uut vasikat teha,» sõnas Jaakma.
Hea uudis on see, et Eesti Maaülikooli laudas on kaks tiinet lehma, kes ootavad transgeenset kloonvasikat, ning neil on käsil kuues tiinuskuu.
«Me ootame hingevärinaga, mis neist tiinustest saab, ja siingi ei ole mingit garantiid, et need tiinused lõpevad kindlasti elusvasika sünniga. Me hoiame pöialt ja loodame, et läheb hästi. Need vasikad on insuliinigeeniga,» rääkis Jaakma.
Ülle Jaakma lisas, et kloonembrüode siirdamised käivad samuti muudkui edasi ning ühel päeval võib sündida taas kasvuhormooniga vasikas.
«Töö jätkub, sest me oleme selles faasis, kus pooleli jätta oleks väga rumal. Kogu uurimisrühm ju tunnetab, et ta suudab teha transgeenseid loomi, hoolimata sellest, et Juuni küll õnnetul kombel suri,» kirjeldas ta meeleolu.
«Oleme oma tööd juba viis aastat teinud ja näeme, et kõrvuti lüüasaamistega on meil iga poole aasta tagant aina uusi edusamme. Teadlaste töö on ju selline, et alati ei saada meid õnnestumised,» ütles Jaakma.