Päevatoimetaja:
Eili Arula
+372 739 0339
Saada vihje

Teerajajate allee sai kaks jäljepaari lisaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jüri Saar
Copy
Täna avati Tasku keskuse juures asuval teerajate alleel uued jalajäljed (pildil vasakult Rutt Hinrikus ja Mart Noorma).
Täna avati Tasku keskuse juures asuval teerajate alleel uued jalajäljed (pildil vasakult Rutt Hinrikus ja Mart Noorma). Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Kirjandusteadlane ja elulugude koguja Rutt Hinrikus ning tudengisatelliidi lennutamisega tuntuks saanud füüsik Mart Noorma on need kaks tartlast, kelle jäljed lisandusid Tartu teerajajate alleele.

Hinrikus oli üheksaliikmelise žürii valik. Noorma aga ülekaalukalt rahvahääletuse võitja, internetis anti rahvahääletusel kokku 1200 häält.

Pronksist jalajäljed valmistas seegi kord skulptor Bruno Kadak. Nüüd on neid Tasku keskuse kõrval kõnniteel juba tosin paari. Koos Tartu vaimu nähtamatute jälgedega kuraditosin.

Rutt Hinrikuse jälgedelt saab kokku lugeda varbaidki, sest vormi vajutas ta paljajalu.

«Jah, minu jalajälg on ju see. Ülejäänud oleks võinud saapapoes teha,» põhjendas ta. Kaaslinlaste selline tunnustus tekitas mitmesuguseid tundeid. «Esiteks on see mulle kole ootamatu,» rääkis Hinrikus. «Teiseks rõõm ikka, sest see tähendab, et töö ei ole olnud päris asjata. Ja kohustus on see ka kindlasti, sest mul on paar raamatuideed. Üks neist oleks «Minu mälestuste Tartu». Nostalgiaraamat, kuhu tahaks kutsuda kaasa lööma mitte üksi tartlasi, vaid kõiki, kes on Tartus mingi aja veetnud.»

See võiks ehk vabariigi juubeliks trükivalgust näha.

Ka kosmose valdkonna tegijatelt võiks jäljereale täiendust tulla, oli Mart Noorma optimistlik. «Kosmosetehnoloogias on kiire areng ja sellises olukorras on uutel tegijatel alati võimalus,» lausus ta. «Kui tudengisatelliidi projekti pikem eesmärk toetada kiireid lende planeetide vahel realiseerub, võiks me jõuda kosmoselaeva ehitamiseni, mis lendaks 100 kilomeetrit sekundis, kuus korda enam kui praegu. Siis võiks mõni praegune tudeng paarikümne aasta pärast järgmised jäljed vajutada.»

Tagasi üles