/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/10/06/2523082t1hc625.jpg)
Limnoloogiakeskuse teadlased käisid proove võtmas Omedu lähedalt Peipsi järvest, kuhu teisipäeval lekkis veeteede ameti laevast ligi 1400 liitrit diislikütust. Analüüside tulemused selguvad selle nädala lõpuks.
Teadlased võtsid pärast reostust Peipsil veeproove
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keskkonnaministeerium alustas Peipsil õnnetuskohas uuringutega, võtsime sealt reedel suurelt alalt veekeemia-, vee-elustiku- ja kalastiku proove,» ütles Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur.
Proove võtsid teadlased Mustveest kuus kilomeetrit lõunasse jäävast Omedu käärust kuni Vene piirini viiest kohast. Pealtnäha oli õnnetuskohal kõik tavaline: reostuse kogumiseks vette pandud absorbentpoomid olid ära viidud, õhus polnud enam diislikütusehaisu ja vees kütuselaike.
«Selge on see, et oma mõju see reostus järvele avaldab,» märkis Külli Kangur, kes on Peipsit uurinud ligi 40 aastat. «Nii suurt reostust nii suurel alal pole Peipsil varem olnud ja sellist asja ei saa enam kuidagi heastada.»
Vene teadlased käisid oma poolel õnnetuskoha lähistel proove võtmas juba koristusoperatsiooni ajal, Eesti teadlasi siis sündmuspaigale ei lubatud.
«Venelased olid esialgsetel andmetel leidnud proovidest tavalisest kolm korda suuremaid naftasaaduste kontsentratsioone, aga nende mõistes need norme ei ületanud,» rääkis Külli Kangur.
Eesti proovide tulemused selguvad selle nädala lõpuks. Peipsisse voolanud suur hulk diislikütust on Külli Kanguri sõnul õppetund, mis kordab vana tõde: meie suurim järv vajab korralikku sadamat, kus laevad saavad tankida ja pilsivett ära anda.
«Korralik sadam on ohutuse küsimus, sest puhas vesi on elu, tohutu rikkus,» selgitas Külli Kangur. «Väiksel laeval, millel pole kahekordset põhja, ei peaks üldse olema peal nii palju kütust, aga on, sest pole kohta, kus seda juurde võtta.»
Ohutusest ja õnnetusteks valmisolekust rääkides ei mahu teadlasele pähe see, et veeteede ameti suure reostuse põhjustanud laeval polnud kohe võimalik lekkimise peatamiseks midagi ette võtta, kütust sai ümber pumpama hakata alles siis, kui piirivalve läks appi.
«Et selline asi juhtus just riigil kuuluva laevaga, on ikka suur prohmakas,» märkis Külli Kangur.
Teisipäeva hommikupoolikul Peipsil mõõdistustöid teinud veeteede ameti laevalt EVA-301 vette lekkinud diislikütus kattis ligi üheksa hektarit järve. Koristustööd kestsid kaks päeva.