Pala valla ettevõtja Taavi Pirk särab keset Kadrina küla porist puutööplatsi nagu päike. Taevane tulekera ise sel päeval eriti nägu ei näita, aga Pirgi palg ei tõmbu pilve järjekordses vihmahoos ega vastikus tuuleiilis.
Kujuri hasart nõuab naise taltsutust
6. oktoober 2013, 21:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on klaas alati pigem pooltühi, aga Taavil pooltäis,» võtab mehe optimistliku meele kokku elukaaslane Aivi Kõiv. «Ta on tõesti parandamatu optimist.»
Mustvee autohooldusärimees Andrus Eiser, keda seob Taavi Pirgiga enam kui kümneaastane sõbrasuhe, ei oska nimetada ühtki Pirgi halba loomujoont. Eiseri sõnul läheb sõber uutele ettevõtmistele vastu vähimagi hirmu ja eelarvamuseta.
«Elu on seiklus – proovime, mis välja tuleb,» sõnastab ta lause, mida võiks tema arvates pidada Taavi Pirgi motoks.
Pirk taotleb valda elu
Lisaks osalusele mitmes firmas ja ühingus, 12-aastase tütre Betty kasvatamisele, sportimisele ja reisimisele ning kohe-kohe katuse alla saava uue kodu ehitusele on 34-aastane Taavi Pirk jõudnud olla peaaegu pool oma elu Pala vallavolikogu liige. Ning oli tervelt 14 aastat Eestimaa Rahvaliidu liige, lõpuks peasekretär.
«Mulle hakkas tunduma, et Rahvaliit muutub liiga konservatiivseks,» põhjendab Pirk oma mullust parteist lahkumist selle ümbernimetamisel Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks.
«Neil kohalikel valimistel ma enam ei kandideeri,» lisab ta. «Olen olnud 14 aastat ettevõtja ja tööandja, aga mind ei võeta vist ikka veel tõsiselt.»
Volikogu otsustest, mille eel kõlas ta hääl kurtidele kõrvadele, toob Pirk näiteks neljakilomeetrise kergliiklustee ehituse Pala ja Assikvere vahele.
«Minu ettepanek oli teha tee Sõõru ja Kodavere või Pala ja Kodavere vahele, et inimesed saaksid sõita turvaliselt ujuma või kabelisse,» seletab Pirk. «Püüdsin selgitada, et me peaks silmas pidama ka seda, mis suunas liigub rohkem turiste.»
Pirk arvab, et just suure vaidlushimu pärast pole ta vallamajas heas kirjas. Patusena tunneb mees end ka seetõttu, et on taotlenud vaiksesse Peipsi-lähedasse maanurka särtsu toomist, turistide meelitamist.
«Ma tajun valla poolt hirmu, et kui keegi läheb liiga aktiivseks, võib ta äkki vallavalitsusse jõuda ja kellegi ametikohta ohustada,» tunnistab Pirk. «Siit omakorda tekivad küsimused, kas sa ikka saad vallavalitsusest oma kõrtsile tegevusloa, kas saad omavalitsusele kuuluvas sadamas paadikoha. Väikeses omavalitsuses loevad isiklikud suhted väga palju.»
Pala volikogu esimees, koalitsiooni kuuluv sotsiaalhooldaja Ene Toom kinnitab, et kuigi Taavi Pirk torkab silma julgusega avaldada oma arvamust, ei võta teised volinikud teda tüütu pinnuna tagumikus.
«Oma arvamuse avaldamine on ju igati positiivne,» leiab Toom.
Endine vallavanem, samuti volikogusse kuuluv Raivo Vadi leiab, et Pirk pole kunagi paistnud silma rumalate ettepanekute või kiusakusega. «Pigem on ta leebe ja kokkuleppeid otsiv. Ilmselt ta enam ei kandideeri, sest ei näe mõtet tuuleveskitega võidelda,» kirjeldab ta.
Emotsioon rahaks
Taavi Pirk on seotud viie pisifirmaga: veo- ja kaevemasinaid rentiva ning lund lükkava AT Maagrupiga, Kadrina küla pesumajaga, pidulaudu ja öömaja pakkuva Pootsmani PTga, puutööfirmaga Baba Jaga ning puukujusid, grillmaju, turnimispuid, lääpas nõiamaju, köökus koerakuute ja puitmänguasju meisterdava osaühinguga Puukujurid.
Puukujurite tehtu on saanud niivõrd tuntuks, et nagu igale kuulsusele kohane, on leidnud juba matkijaid. Servamata laudadest ja laastkatusega nõiamaju hakkas Taavi Pirk valmistama ning koos venna Taneliga müüma neli aastat tagasi. Nüüd on Eestis veel kaks nõiamajafirmat.
«Mulle öeldi küll, et patenteeri see asi ära, kuni pole ideed varastatud, aga minu meelest pole mõtet sel moel konkurentidega võidelda,» räägib Pirk. «Targem on mõelda välja uus ja konkurentidest parem asi. See on ka endale huvitavam.»
Eelmisel aastal alustaski Taavi Pirk suure paadi mõõtu piraadilaevade tegemist. Tänavu on ta koos abilistega saanud valmis 15 enam kui 1000-eurost puidust mängupurjekat. Poole odavamad nõiamajad on jäänud tagaplaanile.
«Mulle on eluaeg meeldinud emotsioone müüa,» avab Pirk end kui ärimeest. Suvel korraldab ta Peipsil kaatrisõite, talvel jäärajasõite ning sügisel ATV-matku. «Põhimõtteliselt on see hobi, rahalises mõttes nullimäng: leiva annab ikka puutöö,» märgib ta.
Enda sõnul pool Aasiat ja Aafrikat läbi reisinud Taavi Pirk väidab, et rikkaks pole ta oma mitmekesise äriajamisega saanud ja ei paista ka, et võiks kunagi saada.
«Mulle ei meeldi inimestelt raha küsida,» avaldab ta ühe põhjuse. «Õnneks teeb Puukujurite müügitööd minu vend. Teeks ma seda ise, oleks ammu pankrot.»
Oskamatus öelda ei
Andrus Eiseri arvates killustab Taavi Pirk end liialt. Sõbra suurimaks hädaks peab ta aga hirmus pehmet südant, soovi teha kõigile head.
«Taavi ei oska ei öelda,» teab Eiser. «Ta üritab kõigile võimalikult palju vastu tulla, aga tema enda asjad ehk kannatavad, sest inimesed kipuvad tema lahkust ära kasutama.»
Aivi Kõiv lisab liigse inimeste usaldamise. Selle kurb kinnitus on mullu saadud 30 000-eurone külm arve ühelt Eesti turismikeskuselt. Kõivu sõnul kipuvad vahel liiga uljaks ka mehe uued äriplaanid, naise asi on mees pilvedest tagasi maale tuua.
«Aga põhimõtteliselt olen rahul sellega, mis ta teeb,» nendib Kõiv. «Üks meie külastaja ütles kord: nii lahe on vaadata, kuidas inimese silmad säravad, kui ta oma tegemistest räägib. Kui ta teeks riigitööd, vaevalt siis silmas sellist sädet oleks.»
CV
• Sündis 2. jaanuaril 1979. aastal Pala vallas.
• Õppis 1986–1994 Pala põhikoolis ning 1994–1998 Räpina kõrgemas aianduskoolis. Praegu hakkab lõpetama Tartu ülikooli avatud ülikooli majanduse erialal, valmistudes kaitsma diplomitööd.
• Kuulub Eesti Vigursaagijate Seltsi ning motospordiüritusi korraldavasse mittetulundusühingusse Kaks Kaptenit. Olnud MTÜde Pala Tuletõrjeselts ja Jõgevamaa Turism ning sihtasutuse Kalevipoja Koda asutaja ning viimase juht aastail 2004–2008.
• On osanik või äripartner viies väikeettevõttes.
• Vabaabielus, 12-aastase tütre isa.
Arvamus
Mare-Lee Haamer
Tädi
Taavi on väga sõbralik ja hakkaja. Hea huumorimeelega. Koos venna Taneliga on nad teinud pidudel väikesi huumorisketše, nii et näitlejaandi on tal ka. Seltskonnas on ta ikka eestvedaja.
Aivi Kõiv
Elukaaslane
Aeg-ajalt käib mulle närvidele, kuidas ta võõraid inimesi usaldab. Näiteks pani ta auto müüki, andis võtmed ja dokumendid võhivõõrale inimesele ja lasi sõita Tartusse, et auto liisingu jaoks ära hinnata.
Õppisime koos Räpina aianduskoolis. Ära võlus ta mu sellega, et käis üheksa kuud järjest mul ühikas külas, šokolaad ühes, lilled teises käes.
Andrus Eiser
Sõber
Taavil neid uusi ettevõtmisi ikka jätkub, mingit rahunemist ma küll veel ei näe. Võibolla peakski ta võtma natuke tempot maha – oleks vaba aega rohkem ja isiklik elu ei hakkaks kannatama. Saaks keskenduda rohkem põhilisele.
Taavi on muide väga hea õhtujuht. Tal nii-öelda möla jookseb.
Seejuures on ta täiskarsklane, pole kunagi napsu võtnud. Aga Taavil pole kunagi probleemi jõuda seltskonnas ühele lainele nendega, kes napsutavad. Jõuab samale lainele ja veel laine võrra ettegi.