Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Volinikud on bussijaama suhtes eri meelt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vaade Tasku keskuse laiendusele linnulennult.
Vaade Tasku keskuse laiendusele linnulennult. Illustratsioon: Artes Terrae

Bussijaama tulevikku puudutav detailplaneering jõuab volikogu viimasele istungile arutamiseks, kuid volikogu juhtivkomisjonis olid sellise sammu vastu ka kaks koalitsiooni esindajat.

Arengu- ja planeerimiskomisjonis kujunes hääletamise tulemuseks kolmapäeva õhtul viis poolt ja neli vastu. Volikogu suures saalis arutatakse Tasku laiendamist ja bussijaama uuendamist käsitleva planeeringu avalikule väljapanekule saatmist tuleval neljapäeval.

Poolt hääletasid reformierakondlased Toomas Kapp, Toivo Kabanen, Veljo Ipits ja Kadri Saarepuu. Poolthääle andis veel ka IRLi esindaja Tarmo Punger. Vastu olid IRLi liikmed Ants Kask ja Uno Pauts ning sotsid Kadri Leetmaa ja Ülo Veldre.

Põhjendamatu kiirustamine

Ants Kask põhjendas oma otsust, et planeering on tehtud kiirustades, selles on palju puudujääke ja jääb selgusetuks, kui palju tuleb selle järgi Taskut laiendades teha taristule kulutusi linnaeelarvest.

Samasugune oli Uno Pautsi põhjendus: eelnõu oli poolikult esitatud, ei ole välja toodud jalgsi liikumise teid, ei ole näidatud juurdepääse, pole aru saada, kuhu saab autoga, et ei peaks bussi peale tulles pakke seljas kandma.

«Reform pressis peale, nagu alati on pressinud omameeste linnasakste asju,» lausus Pauts. «Aga eelnõu ei ole küps arutelule panekuks. On palju materjali, suure infomahuga tahetakse põhituuma peita.»

Pauts oli kriitiline ka poolt hääletanud erakonnakaaslase Tarmo Pungeri suhtes, kelle juhitav Tartu tarbijate kooperatiiv plaanib teisel pool Turu tänavat suure kaubamaja ehitamist. «Ta oleks võinud end taandada, tal on isiklikud huvid. Siis oleks ka teine tulemus olnud,» arvas Pauts.

«Esiteks olen seda meelt, et kesklinnas peaks elu olema,» ütles Punger. «Aga see ei tähenda, et ma oleksin kriitikavaba projekti suhtes.»

Ta lisas, et 50:50 olukorras, kus pealegi üks fraktsioon ei osalenud, pidas ta vajalikuks arutelu viimist suurde saali.

Kõnealusel komisjoni koosolekul pidas keskerakondlane Kadri Mosin vastu kaheksa minutit, bussijaama punkti ajaks oli ta lahkunud, ülejäänud kaks keskerakondlasest liiget ei tulnudki.

Vanad hirmud

Komisjoni esimees Veljo Ipits ütles, et komisjon lisas eelnõule palju küsimusi ja ettepanekuid. Ta ütles, et arusaadavalt on arendaja huvitatud kiirest edasiminekust, samas on küsimus, millises etapis lahendada kerkinud probleeme. Võimalik, et avalikul arutelul tekivad samad küsimused, mis nüüd komisjoniski. Siis tuleb need ka lahendada.

Ipits polnud valmis kommenteerima väidet, et valimiste eel kiirustati erakonnakaaslasele soodsa otsusega.

Ta nimetas, et probleemid, millele volinikud viitasid, on suurelt jaolt ajalehest juba läbi käinud ja langevad kokku ka maa­vanema nimetatutega. Nende hulgas on see, et planeeringus ei ole selgelt välja toodud, millised on nõuded bussijaamale, ja selle tegijale jäävad liiga vabad käed. Hirmud aga tõukuvad Ipitsa meelest paljuski sellest, et praegune bussijaam Soola tänava ääres ei vastanud linnarahva ootustele.

Kadri Leetmaa põhjendas vastuhäält sellega, et on tegemata analüüs, kas selles kohas on võimalik välja ehitada Tartu-vääriline bussijaam. «Kiirustamine programmeerib sellesse niigi juba konfliktirohkesse ruumi vastuolusid ja rahulolematust juurde. Tuleb mõista, et see on väga suur avaliku huviga koht,» lisas ta.

Tagasi üles