Täna Tartu Ülikoolis peetud majandusteaduskonna vilistlaskonverentsil arutasid Eesti juhtivad majandusteoreetikud, milline on teadusharu elujõulisus ning mida tuleks muuta. Ühes jõudsid eksperdid kokkuleppele: head masu ei tohi lasta õppimise seisukohalt raisku minna.
Eesti juhtivad majandusteadlased Andres Arrak, Jüri Sepp, Rainer Kattel ning Alari Purju arutasid teemal, kas majandusest on saanud matemaatika allharu või suudab teadus ka täna ühiskondlikke protsesse mõista ja mõjutada. Diskussiooni juhatas sisse Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Debatti juhtis Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.
Elav arutelu algas küsimusega: kas majandusteadus on kujunenud matemaatika allharuks?
Tartu Ülikooli professor Jüri Sepp asus seisukohale, et matemaatika peab olema teener, mitte isand ning mitte määrama majandusteaduse sisu. Asjaoluga, et võrrandite ilu taga kipub ära kaduma majandusteaduse sisu, võitlevad ka välisriikide majandusteoreetikud.
Kolleegid tehnikaülikoolist pisut vastandusid Sepale. Professor Alari Purju hinnangul on majandusteadus olnud sunnitud kohandama end nõudlusega ning teadusharu tuleb näha rahvusvahelises kontekstis. «Teadus, millega siin tegeletakse, peab olema üldarusaadav.»
Matemaatika pealetung on tingitud ilmselt sellest, et majandusteadusest ei ole maailmas enam ühtset arusaama, lisas professor Rainer Kattel. «Me ei näe majandust enam kui sotsiaalteadust, vaid rohkem matemaatikana. Püüdes aga mõista Idamaades toimuvat, ei saa me seda teha matemaatilise mudeli läbi,» tõi Kattel välja matematiseerumise negatiivse külje.
Teema võttis kokku Andres Arrak, kelle sõnutsi on majandusteadus kujunenud tagantjärele teaduseks. «Üha rohkem on üle maailma kaitsvates doktoritöödes näha matemaatikat, kuid mitte sõnumit. Me tegelikult ei suuda ennustada ette tõusude ega languste algust. Mis juhtus ja kuidas juhtus - selle mõistmiseks läheb meil veel väga palju aega.»
Arrak lisas, et teadlased kipuvad mudelitesse ära armuma ning see on kujunenud religiooniks. Teadus ei saa aga olla religioon. Mudelite järgi on ratsionaalseid otsuseid väga raske langetada ja selles mõttes on majandusteadus pankrotis, leidis Arrak.
Mida tuleks aga majanduse õpetamisel teha teisiti?
Sepp tõdes, et turukeskne teooria ei ole majanduse algtõdede omandamisel enam piisav. Turg on alati raamistatud mingitesse teistesse mänguireeglitesse ja seda tõsiasja tuleb järjest rohkem arvestada.
«Turgu kui niisugust pole enam olemas. Ei ole kerge integreeritud lähenemist ette valmistada ja pakkuda, õppejõud peab olema nii riigi, turu kui ettevõtte teoreetik.»
Oma töös on püüdnud Sepp tudengitele majandusõpetuse teooriat õpetades jagada kursuse kaheks osaks: majandusteooria ja poliitika.
Arrak nägi lahendust noore õppuri lähenemise muutumises. «Noor inimene ei tea ülikooli tulles isegi, mida ta õppima tuleb. Seetõttu ei ole ka tema bakalaureusetöö tihti muud, kui sisutühi referaat.»
Näpp tuleb piltlikult öeldes teha tavotiseks, nõudis Arrak. Ideaaljuhul peaks noorel inimesel olema side reaalse tootmise või majandusega ja ta tuleks ülikooli lahendama mõnda konkreetset probleemi.
Kattel lõpetas mõttevahetuse mõnevõrra pessimistlikumas toonis. «Mõistmaks, miks on majandusteadus muutunud matemaatiliseks, peame vaatama maailma konteksti ja see on samuti matemaatiline. Kardan, et lähiajal ei muutu majandusteaduses midagi.»