Eesti keskmise õhutemperatuuriga –9,2 kraadi ehk tavapärasest 3,5 kraadi külmem ja lumisem veebruar ei püstitanud Tartu kandis ja Jõgevamaal lume paksusega siiski uut rekordit.
Lumepaksuse rekord jäi püsima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavuse talve kõige suurema lumikatte kõrguse ehk 46 sentimeetrit mõõtsid Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama töötajad 21. ja 22. veebruaril. Tuisukuul on Tartumaal mõõdetud läbi aegade kõige paksemaks lume kõrguseks 65 sentimeetrit 1953. aasta 23. veebruaril.
Jõgeval oli lund rohkem: 24. ja 25. veebruaril ulatus lumikate seal 62 sentimeetrini. Veebruari läbi aegade kõige paksem lumi, mis ulatus 78 sentimeetrini, oli Jõgeval 1953. aasta 23. veebruaril. Selle tulemusega hoiab Jõgeva enda käes ka Eesti veebruari lumepaksuse rekordit.
Tänavuse talve kõige paksema lumega kohad on EMHI andmetel Ida-Virumaal Jõhvis ja Alajõel, kus lumi küündis 78 sentimeetrini. Ka Saaremaa keskosas oli erakordselt palju lund, mis ulatus 74 sentimeetrini.
Nii Tartus kui ka Jõgeval oli sel talvel sulata järjest 55 päeva. Tartus ja Jõgeval kestis sulata aeg eelmise aasta 30. detsembrist 22. veebruarini. Selle talve kõige pikem ehk 78-päevane sulata aeg oli Jõhvis.
Läbi aegade kõige pikem sulata aeg oli Tartus 1941/1942. aasta talvel – 76 päeva. Jõgeval pärineb sulata aja rekord 81 päeva 1984/1985. aasta talvest. Eesti kõige pikem sulata aeg ehk 90 päeva on kirja pandud 1941/1942. aasta talvel Ristnal ja Viljandis.