Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/03/02/325282t1hd468.jpg)
Restorani Tbilisi külastamise eel oli mul tekkinud pisike eelarvamus. Üks blogija kurtis, et Tartu uues «grusiinlases» on hirmkõrged hinnad ja väiksed portsud.
Küüni tänava Gruusia restoranis käinuna selgus, et hind ja kvaliteet on seal paigas.
Alustuseks üllatas, et väiksesse ruumi on mahtunud üheksa lauda (kuus neljast, kaks kahest ja üks pikk laud) nii, et külastajad n-ö üksteise seljas ei istu ja naaberlauaga sunnitud silmsidet ei pea.
Rahulik gruusia muusika loob kohe õdusa meeleolu. Interjöör on maitsekalt kujundatud ja gruusiapärane. Silma ei kriibi isegi mitte telekas, sest see näitab 30 kilomeetrit sõitva Kiku asemel hoogsalt tantsu vihtuvaid mägede poegi. Üks eheda moega genadzvale seisab ka söögisaali nurgas ja sõrmitseb pilli. Tõsi, vaid nukk.
Restorani kaunistavad Tbilisi vaated – nii tohutu seinamaalina kui pannoona. Vitriiniklaasi tagant ja veinikapist vaatab vastu ohtralt igat sorti pudeleid – teadagi, veinimaa.
Veinimaa
Veinivalik menüüs on 33 rida pikk. Teenindamine on kiire ja viisakas. Kerge aktsendiga eesti keelt rääkiv ettekandja soovitab meile sobiva poolmagusa ja mitte kõrgeimast hinnaklassist Alaznis Valley (pokaal 45 kr), mis jõuab lauda viie minutiga, kaasas tops kitsejuustuviiludega.
Ettekandja selgitab täpselt, mida üks või teine roog endast kujutab ja millises teravusastmes seda pakutakse. Kuigi menüüs on nii lamba- (150 kr), sea- (100 kr) kui kanalihašašlõkki (80 kr), jätame need kõrvale. Lambast siiski ei loobu. Tellin pshauri (praetud lambalihakintsud adžikakastmes, 127 kr). Kaasa otsustab kebabi kasuks (60 kr) riisiga (15 kr). Lisandiks saab valida veel kartulit ja kuskussi.
Kõrvale võtame hatchapuri (suur soe juustupirukas, 60 kr), mille lõhn paneb Pavlovi refleksi tööle, maitse viib keele alla.
Menüü puhul on hea, et seal on ka toitude fotod. Miinuseks on aga see, et osa lehti on hiljem vahele kleebitud ja mõnele roale pliiatsiga täiendusi kirjutatud.
Ports ei mahu ära
Kui praed tuuakse, selgub, et ülalnimetet blogija on eksinud – mitte portsud ei ole väiksed, vaid taldrikud. Portsud ei kipu taldrikule ära mahtuma, näevad välja imelised ja maitsevad ülihead. Kebab on mahlane ja hästi maitsestatud. Sõmerale riisile on lisatud peterselli, granaatõuna ja adžikakastet.
Pshauri on garneeritud murulaugu, paprika, mingi kõrvitsalise, kurgi ja tomatiga. Oleks võinud isegi vürtsisema tellida, aga pelgasin.
Kuna ka magusaks ei taha tavalist kooki, vaid midagi eriti gruusiapärast, langeb valik churchkhela'le (25 kr). Imeväike kogus tundub algul hinda arvestades ebaõiglane, ent saanud teada, kuidas roog valmib – pähklid pannakse nisujahust ja viinamarjamahlast valmistatud massi ja kuivatatakse –, on õiglus jalule seatud.
Õdusale õhtule paneb punkti väga aromaatne tee sidrunipuu hakitud lehtedest (kannutäis 20 kr). Rahulolu on täielik.
Arvega saime kupongi – kui Tartu Tbilisis süüa-juua 601 krooni eest, võib võita reisi päris Tbilisisse. Meil jäi sellest pügalast kahjuks puudu.
Restoran Tbilisi
(Küüni 7)
Hinnatud kümnepallisüsteemis
• Miljöö 9
• Teenindus 9
• Toit 8
• Hind 9
Keskmine: 8,75