/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2009/06/03/188739t1h7c27.jpg)
Lõuna-Eesti digitelevisiooni vaataja peab homme hommikul panema digiboksi või sisseehitatud digiboksiga teleri uuesti telejaamu otsima, sest vabakanalid muudavad öö jooksul oma asukohta.
Lõunaeestlaste teleritel tuleb telejaamad homme uuesti välja otsida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle muudatuse ja veel teistegi vangerduste põhjuseks on tele- ja raadioringhäälingu edastaja Levira viimased ettevalmistused 1. juuliks, mil analoogtelevisiooni enam ei näe.
Peale selle paigaldatakse veel kuni 15 lisasaatjat peaasjalikult Lõuna-Eestisse, sest sealsed kuppelmaastikud ja/või metsad ei lase digilevil Valgjärve saatjalt kodudesse pääseda.
Kuues Lõuna-Eesti maakonnas tuleb aga neljapäeva hommikul teleripulti näppida seetõttu, et viis Eesti vabakanalit viiakse üle madalama sagedusega edastuskanalile – madalamad sagedused levivad maastikul paremini ja läbivad kergemini metsi ja muid takistusi.
Kokku puudutab sagedusemuutus Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli andmetel 40 000 Lõuna-Eesti kodu, kus Eesti telekanaleid juba digitaalselt tavalise katuseantenniga vastu võetakse.
Muutused digilevis ei puuduta õhu teel leviva Starmani Zuum TV kundesid, vaid just viie Eesti vabakanali vaatajaid. Piheli kinnitusel tehti mullu üle riigi terve hulk katsemõõtmisi ja selgus, et iseäranis Lõuna-Eestis ja ka Põhja-Eesti rannikul leidub paiku, kus levi jättis soovida.
Põhja-Eestisse paigaldas Levira viis väikest tugisaatjat juba eelmise aasta lõpus. Ettevõtte juhatuse liikme Indrek Lepa sõnul on väikseid saatjaid paigutatud mujalegi Eestisse. Uusim Haanja saatja hakkab aga tööle sel reedel.
Lisaks viiekordistas Levira Ida-Eesti Kohtla-Nõmme saatja võimsust. Ka tervet Lõuna-Eestit katva Valgjärve saatja võimsus kahekordistub lähinädalate jooksul. Lepa sõnul investeerib Levira ainuüksi Lõuna-Eesti levi parandamisse viie miljoni krooni ringis.
Piheli andmetel võtavad telesignaali hoolimata linnades levinud kaabeltelevisioonist endiselt õhu kaudu vastu peaaegu pooled eestikeelsed vaatajad, sellal kui venekeelsete vaatajate lõviosa kasutab kaabeltelevisiooni.
«Kõigi praeguste tööde tulemusena muutub digilevi vastuvõtt Lõuna-Eestis oluliselt lihtsamaks, paraneb signaali kvaliteet ning kodumaised telekanalid jõuavad ka sinna, kus siiani oli probleeme analoogtelevisiooni vastuvõtuga,» lausus Pihel.
Pihel märkis, et neis kohtades, kus praegu on nähtav analoogtelevisioon, peab olema kättesaadav ka digilevi. «Märtsis-aprillis käib veel tõsine töö ja mais peab olema töö tehtud ning pilt selge.»
Samas ei pruugi Levira digilevi siiski ka pärast lisainvesteeringuid igasse kodusse jõuda. «Tallinnast 35 kilomeetri kaugusel elab mees vanas mõisapargis ja saatja on 300 meetri kaugusel,» lausus Pihel. «Ei saa ussi- ega püssirohuga signaali hoolimata sellest, et ta on tohutu süsteemi üles ehitanud. Niipea kui puud lehte lähevad, kaob ka signaal.»
Piheli väitel ei ole siiski tõenäoline, et keegi peaks hakkama püsti panema samasuguseid hiigelantenne nagu nõukaajal Soome-TV vaatamiseks. «Kui inimene praegu mingi mõistliku vahendiga olemasolevaid kanaleid analoogsignaalina näeb, saab ta ka digilevi vaadata,» lausus ta. «Ka poest ostetud 500-kroonine antenn väikse võimendiga võib olla lahendus.»
Piheli sõnul on Eestis antenniga telesignaali vastu võtvaid kodusid kokku 180 000 ringis ja neist umbes 100 000 on juba digilevile üle läinud. 60 000 – 70 000 kodu on aga seni veel truud analooglevile.
Valga maavanema ülesandeid täitev Kalev Härk avaldas arvamust, et paljud maakonna elanikud ei ole endale veel digibokse soetanud. «Usun, et inimesed hakkavad mais-juunis digibokse proovima ja avastavad siis, et levi ei olegi,» lausus Härk.
Levira panustab levi parandamisse üle riigi umbes 15 miljonit krooni. Juhatuse liikme Lepa sõnul on ettevõte digilevisse praeguseks investeerinud kokku 110 miljonit krooni.
Vaatajad kurdavad
Lugejate vastused Postimehe üleskutsele teatada digilevi probleemidest
• Külmade ilmadega pole viga, kuid mida soojem ilm, seda kehvem pilt. Nüüd viimaste päevade sulaga on üsna räbal seis. Eile ei tulnud vaatamisest midagi välja, niivõrd kõvasti hakkis ja ruudutas pilt. Millest see tingitud, et soojemate ilmade ja sulaga pilt nii kehvaks muutub? Asun Võrumaal.
• Põlvamaal on digiboksiga telepilt väga kehv. Halva ilmaga on võimatu vaadatagi, sest pilt jookseb kinni. Nii villand on sellest juba – analoog oli kindlalt parem.
• Pärnus ka levi pole. Eriti õhtuti, kui head seebikad tulema hakkavad, on asi karm. Olen kogu perekonna juba välja vihastanud selle levi ja kvaliteedi otsimisega.
• Murastes osa kanaleid väga head, osa ei näita. Signaali tugevus on OK, kuid kvaliteet vilets.
• Leviauk Mandri-Eesti keskpunktis Adaveres! Signaali tugevus kõigub nii 30 protsendi ringis. Pilt hangub ja hakib. Ometigi on Koeru mastini linnulennult vaid 30 km ja antenn katusel piisavalt kõrge varda otsas (olgu öeldud, et antenn ja kaabel on uued). Samal ajal maakodus Lõuna-Eestis Pikasillal ideaalne levi (~90 protsenti on signaali tugevus), Valgjärve mast ometigi üle metsade ja mägede 40 km kaugusel.
• Tartu kesklinnas oli eile pilt täiesti kõlbmatu. Hakib, ruuduline. Signaali tugevus 80 protsenti ja kvaliteet 20–40 protsenti.
• Laupäeviti õhtul pilt hakib – eriti hull oli 27.02 kell 16.30 paiku. Oleme Pärnu masti piirkonnas. Tavapäevadel pilt normis, kuid laupäeviti jamab. Miks?