Jääpiruetid võtavad nahavahe kõhedaks

Toyota keerutas põdrast mööda põikamise harjutuse tagajärjel hange sattudes üles suure lumepilve. Päris liikluses on piruetitamise ruumi palju vähem kui jäärajal. Foto: Andres Ehrenpreis

Raks, käib rool parema­­le ning jää ja lumevallid keerlevad silme eest läbi. Raks, keeratakse rooli vasakule ja jälle tiirutab ümberringi Raadi lennuvälja talvine maastik.

Kui OÜ Autosõidu liberaja direktor Andre Hallaste pisikese Toyotaga Raadi lennuväljale tehtud jäärajal kiirendusi ja piruette ette näitab, hakkab kõr­­valistujal igatahes hirmus.

Tegelikult selles midagi ohtlikku ei ole, sest Raadi lennuväljale OÜ Autosõidu ja Päästeameti koostöös rajatud paarisaja meetri pikkune ja mõnekümne meetri laiune jääplats ongi tehtud selleks, et turvaliselt katsetada, kuidas auto jääl käitub.

Hallaste räägib, et liberajal peaks õigeid võtteid õppimas käima iga autojuht. Sest siis, kui ohuolukord käes, on juba hilja harjutada.

«Kaitseingleid, kes näpunäiteid kõrva sosistaks, veel autode lisavarustuses ei ole,» ütles ta.
Proovimas võiks ära käia juba talve alguses, aga ka märtsikuine harjutamine ei tee paha. Kevadine vihm ja sellele järgnenud külm kõige rohkem libedust tekitavadki, sõnas Heimar Hani, kelle eestvedamisel tehakse igal aastal jäärada Savernasse.

Roolikeeramise nipid

«Kindlasti minge kõik jää peale proovima,» ütles ka Autosõidu juures kohustuslikku lõppastme koolitust teinud Sven Hüsson.

Ta lisas, et iseseisvalt jääl rallimas käies võib hoopis valed harjumused külge saada, nii oleks hea, kui keegi targem kõrval oleks.

Katseauto rooli hüppab fotograaf Andres Ehrenpreis. Kui kiirus on viiskümmend kilomeetrit tunnis, tuleb ette kujutada, et teele hüppab põder ja temast mööda põigata. Selleks keerab Ehrenpreis rooli kiiresti paremale ja tagasi vasakule. Ja siis jälle paremale ja jälle vasakule, sest vahepeal on auto taguots kõvasti vales suunas libisema hakanud.

Hallaste ütleb, et õige roolimistehnika on väga tähtis. Roolist peab kinni hoidma kahe käega. Ka kiiresti keerates ei tohi rooli ühe käega rullida, vaid peab korralikult kahe käega lappama. Miks? Sellepärast, et kahe käega tegutsedes saab autojuht aru, millal rattad on otse, see aga on külglibisemisest väljatulekuks eluliselt tähtis, seletab Hallaste.

Kui jõuab kätte ajakirjaniku enda proovilepaneku kord, tundub alguses, et mis selles siis rasket saab olla. Julge rooliliigutus põdrast mööda... ja juba on auto tagumine pool esimesest mööda libisenud ja ninaots hoopis hange pööratud. Oleks päris maantee, oleksime Toyotaga kraavis.

Teisel katsel üritan rohkem, aga tolku sellest suurt ei ole, hoopis vastupidi. Väike auto lõpetab lumes, kust ilma instruktor Hallaste abita välja ei saa.

Esmainstinkt on vale

Hallaste räägib, et libedal õigesti reageerimise teeb raskeks see, et inimese esmane tegutsemisinstinkt on tihti täitsa vale. Kui miskit on teel ees, tahaks kõik kohe pidurile hüpata, aga see muudab auto hoopis juhitamatuks.

Mõnikord on õigem pidur puutumata jätta ja hoopis rooli keerata. Ka seda ei tohi liiga palju teha, sest kui rattad on risti, siis libedal pinnal nad enam ei veere ja jälle läheb isepäine auto sinna, kuhu tahab.

Harjutusi jääl
Jäärajal rallimine on niisamagi lõbus, aga asjatundja Andre Hallaste andis nõu, mida libedal proovida, et saadud kogemusest ka päris liikluses kasu oleks.

• Optimaalne kiirus jääl on umbes 40–60 kilomeetrit tunnis. Kindlasti ei tasu sõita maanteekiirusel, sest selleks, et sajakilomeetrise tunnikiirusega jääl libisev auto ohu­­tult seisma saada, peaks ruumi olema rohkem kui meie liberadadel.
• Äkkpidurdus. Kõigepealt võiks kindlaks teha auto pidurdusteekonna pikkuse. Löö kiirusel 50  kilomeetrit tunnis tugevalt pidurit ja vaata, kaua seismajäämine aega võtab. Oluline on pedaali kiiresti ja järsult lüüa, nii võtavad pidurid kõigil neljal rattal võrdsemalt.
• Põdrapõige. Otse sõites kujuta ette, et järsku hüppab teele inimene või põder, ja keera rooli ühele poole ja siis tagasi, et takistusest mööda saada. Siis püüa autot uuesti otseks saada. Ära pidurda! Kui instinktist siiski seda teed, siis enne rooli keeramist lase pidur lahti, muidu kaob juhitavus kergesti. Kui auto satub külglibisemisse, vajuta sidur alla ja keera rooli selles suunas, kuhu tagarattad libisevad. Tasub mõelda, et päris liikluses on piruetitamise ruumi palju vähem kui jäärajal.
• Kurvisõit ilma pidurdamata. Kurvi eduka läbimise võtmeks on õige trajektoor (sisene kurvi välisservast) ja paras sõidukiirus. Juht peab teadma, millise kiiruseni juhib sõidukit tema ja mis kiirusest alates hakkab sõiduk teda juhtima, seega tasub kurvisõitu proovida erineva hooga.
• Kurvisõit pidurdades. Sõida kurvi suurema kiirusega ja püüa seal seisma jääda. Võtmeks on katkendlik pidurdamine – pidurdad, siis pöörad ja jälle pidurdad, siis pöörad. Kindlasti ei tohi rooli sel ajal, kui piduripedaali surud, lõpuni välja keerata, sest siis hakkab esiots kohe libisema ja auto sõidab otse. Kui esirattad libisevad, ei ole auto juhitav, seega tuleb igal juhul proovida hoida neid veeremas. Selleks tuleb – vastupidi instinktiivsele soovile rool teekõveruse suunas lõpuni vändata – see hoopis otsemaks sättida. Peale juhitavuse taastumist ürita uuesti kurvi suunas rooli keerata. Aitab ka siduri allavajutamine, siis ei pidurda mootor rattaid.

Kus saab kätt proovida
• Plats Raadi lennuväljal – pärast kella 19 sissesõit keelatud.
• Jäärada Tartu-Võru maantee ääres Savernas. Ka­­sutamine vaba, aga kaugelt tulekul tasub rajameistrile Heimar Hanile helistada, sest vahepeal võib rada hoolduse tõttu suletud olla. Telefon [phone]