Uus prügiveo kord pahandab elvalasi

Lianne Aroella on üks paljudest elvalastest, kellel tuleb hakata maksma õhuveo eest, kui ta ei taha vahetada oma prügikasti prügikotiteenuse vastu.

FOTO: Sille Annuk

Pika viivituse järel Elvas algav korraldatud jäätmevedu teeb haput meelt paljudele männilinlastele, kellele paistab, et keskkonnahoidlik prügiga majandamine raha kokku hoida ei aita.


Läinud nädalal kogunes Elva kultuurikeskuse Sinilind saali ligi kakssada inimest, kritiseerides 6000 elanikuga linnas monopoolse olmeprügiveo õiguse saanud Veolia Keskkonnateenuste hinnapoliitikat.



Kõige väiksem prügikonteiner on Veolia hinnakirja järgi 140-liitrine. Soovi korral võib prügikasti asemel anda jäätmeid küll ära ka 50-liitrise prügikotiga, kuid see maksab 140-liitrise kasti tühjendusega võrdselt: 50 krooni ja 80 senti.



«See on täiesti arusaamatu, miks majapidamine, kus tekib prügi kolm korda vähem, peab maksma sama palju,» arvustas Elva Liiva tänava elanik Lianne Aroella.



Täis ei saa prügikottki


Aroella ise on juba aastaid kasutanud 140-liitrist plastikkasti, tellides selle tühjenduse poole aasta tagant, kui kast täis. Nüüd hakkab prügiauto käima kooskõlas jäätmeseadusega nelja nädala tagant. Aroella teab, et senine tühjendussagedus oli tal seadusetähega vastuolus, kuid sisulist probleemi ei näe.



«Orgaanilised jäätmed lähevad kõik kompostrisse, nii et mingit roiskumist prügikastis ei teki,» selgitas Aroella.



Tuginedes Eesti Jäätmekäitlejate Liidu statistikale, väitis Veolia Keskkonnateenuste lõunaregiooni logistik Aire Jagu­­son elvalastega kohtudes, et keskmiselt tekib Eestis inimese kohta 45 liitrit segaolmejäätmeid kuus.



Aroella peab seda võimalikuks, kuid kinnitab, et kuna tema on püüdlik prügisortija, viies kõik pakendijäätmed spetskonteinerisse, ei saa ta kuuga kokku paarikümmet liitritki.



Elva linnamajandusosakonna juhataja Kalev Kepp kinnitab, et linn ei saa sundida prügifirmat hinnakirja muutma, sest see kujunes avaliku konkursi tulemusel. Ka ei saa linn mahitada seadusrikkumist ja lubada tühjendada konteinereid kahe või kolme kuu tagant.



«Kaks aastat tagasi hanketingimusi paika pannes kaalusime ka 80-liitrise konteineri kasutussevõttu, aga see ei tundunud mõistlik,» rääkis Kepp. «Üks vastuargumente oli, et kuna seda kasti tuleb tühjendada käsitsi, kujuneb tema hind kõrgeks.»



Ligi poolteist aastat käis Elva jäätmekonkursil kaotajaks jäänud Ragn-Sells kohut, sest nägi Veolia hinnakirjas ristsubsideerimist – ühe prügikasti kõrgema tühjendushinna arvelt teise kasti tühjendushinna alandamist. Riigikohus jõudis aga tõdemusele, et jäätmeseadus ristsubsideerimist ei keela.



Kotil peletushind


Veolia Keskkonnateenuste tegevdirektor Argo Luude ütles, et prügikotile suhteliselt kõrge hinna kehtestamine on taotluslik, sest kottidega kaasneb alati oht, et linnud või loomad neile ligi pääsevad ja sisu laiali puistavad. Ka on aia ääres vedelev prügikott lihtsalt ebaesteetilisem kui prügikast, märkis Luude.



Kalev Kepi sõnul saab linnavalitsus soovitada elvalastele raha kokkuhoiuks vaid üht: kasutada  prügikasti mitme majapidamise peale. 140-liitrisest prügikastist peaks Jäätmekäitlejate Liidu statistika järgi jätkuma kolmele üksi elavale inimesele. Iseasi, kas nende kodud juhtuvad paiknema piisavalt lähestikku.



Osalt on elvalaste vastuseis uuele prügiveo korrale tingitud Kepi arvates aga sellest, et keskmiselt igal viiendal majapidamisel polnud seni lepingut ühegi firmaga ning nende jäätmed läksid jumal teab kuhu.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles