Hispaania filoloogidel napib rakendust

Hispaania filoloogia Tartu Ülikoolis.

FOTO: Graafika: Kaido Linde

Hispaania keele ja kirjanduse erialale võetakse tudengeid vastu üle ühe aasta. Rohkem pole eksootilise keele eksperte riigil lihtsalt vaja. Kuigi nii püütakse keelefännide arvu piirata, oli huvilisi sügisel jälle väga palju.


Suurim šokk tabas Tartu Ülikooli hispaania filoloogia osakonda 2005. aastal, kui kehtestatud lävendi (tasuta kohal 90 ja tasulisel kohal 65 punkti) ületas 120 tudengit. Riikliku koolitustellimuse täitmiseks oleks vaja olnud ainult nelja keelehuvilist.



Hoolimata sellest, et hispaania filoloogide ületootmisest räägiti ka meedias, oli ülikool sunnitud läinud sügisel immatrikuleerima järgmised 47 lävendi ületanud hispaania kultuuri huvilist.



Kõrge lävend ei heiduta


Riigieelarvelisele kohale pääsemiseks on ülikool hispaania filoloogia eriala lävendi kergitanud 94 punktile, mis eeldab gümnaasiumi lõpetanult ülikõrgeid eksamihindeid.



«Need inimesed, kes sinna saavad, on nii kõrgete riigieksamitulemustega, et see on järelikult nende kindel otsus,» üritab haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets tudengite käitumist analüüsida.



Paraku tunnistavad mitmed tulevased hispaania filoloogid, et otsus just seda eriala õppima minna polnud sugugi nii kindel. Esimesel kursusel tudeeriv Darja Golubeva räägib, et otsustas hispaania keele kasuks üksnes seetõttu, et jäi soovitud erialale registreerimisel hiljaks.



Ka augustis bakalaureuseõpingud lõpetanud Mari Kasemets tunnistab, et eriala valik polnud kuigi hästi läbi mõeldud: «Pea oli sassis tol hetkel ja teadsin ainult, et tahaks mingit keelt õppida,» ütleb ta.



Väljavaated puuduvad


Romanistika eriala lõpetanud saavad õppekava andmeil tööle asuda kõikjal, kus vajatakse romaani keeli ja kultuuri põhjalikult tundvaid spetsialiste. Luisa tõlkebüroo esindaja Krista Saabeli sõnul on Eestis headest hispaania keele tõlkidest siiski suur puudus. Samuti tunnistavad paljud romanistika eriala lõpetanud ise, et erialaseks tööks nende keeletase ei kõlba.



«Töötan kosmeetikat maale toovas firmas poole kohaga ja natuke ka ujulas, et taskuraha teenida,» räägib Paula Vallik, kes pole erialast tööd piisava keeletaseme puudumise tõttu otsinudki.



Tõlketöödeks või õpetamiseks vajalikud oskused peaks andma magistrantuur, kuhu sellel õppeaastal oli kohti üheksale hispaania ja prantsuse filoloogia tudengile. Hoolimata pisikesest kohtade arvust jäi üks koht ometi täitmata, kuna huvilisi lihtsalt ei olnud.



«Olen kindel, et ei lähe magistrisse. Ma ei ole üldse rahul, et läksin hispaania keelt õppima,» laidab tudengite nimekirjas endiselt arvel Vallik spetsialiseerumise mõtte maha.



Valliku kursusekaaslane Mall Orlova õpib küll Tallinna Ülikoolis keeli edasi, kuid töötab kooli kõrvalt sootuks teises ametis. «Ma olen Zaras klienditeenindaja,» ütleb nelja keelt valdav neiu.



Kuigi Saabeli sõnul ei põlga Luisa büroo tööle kandideerijate hulgas diplomita noori ära, pole üliõpilased tõlketööst vaimustuses.



«Kui sa oled suur fänn ja asi on väga selge, ainult siis on võimalik erialast tööd teha,» tunnistab Mari Kasemets, kes end pärast kooli lõpetamist ametlikult töötuna arvele võttis.



Lahendust ei paista


Kuna ülikõrge riigieelarvelise koha lävend on tasuta kõrgharidust omandavate noorte hulka vähendanud, osutub põhisüüdlaseks pigem liiga madal tasulise koha punktisumma.



Germaani-romaani osakonna koordinaatori Milvi Kaberi sõnul on nad pärast 2005. aasta suurt ehmatust üritanud lävendit tõsta, kuid maailmakirjanduse õppetooli juhataja Jüri Talvet pole sellega nõustunud.



Jüri Talvet võrdleb hispaania filoloogia lävendeid prantsuse filoloogia omadega, kus tema hinnangul on punktisumma alati madalam olnud. Nii on ta arvamusel, et lävendi tõstmisel pole mingit mõtet.



«Praeguses instituudi olukorras polegi väljapääsu. Ükskõik, kas võtta palju või vähe tudengeid, ikka on kahjulik,» võtab ta praeguse olukorra kokku.

Tagasi üles