Kohe-kohe Nõo reaalgümnaasiumit lõpetama hakkava Kaile Keldo ja tema ballikaaslase Andreas Kirsi arvates on tänapäeva noortel käes liigagi palju vabadust.
Gümnaasiumilõpetajatel on südamel hariduse vead
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult peaks kurtmise asemel halvasti olevatele asjadele ise käed külge lööma ja midagi paremaks tegema.
Kuigi tavaliselt arvatakse, et lastel on seda parem meel, mida vähem nende tegemisi piiratakse, ei pruugi iseotsustamise vabadus, mis praegustel noortel käes on, sugugi hea olla, arvas Keldo.
«Noori peaks rohkem suunama, selle suure vabadusega ei osata midagi peale hakata,» sõnas ta.
Kui jutt läheb noortega seotud probleemide peale, tuleb mõlemale meelde ikka haridussüsteem. «Keskkooli õppekavades puudub praktiline pool, aga kutsekoolil on jälle teised puudused, sealt on väga raske hiljem ülikooli tulla,» sõnas Keldo.
Kirs lisas, et praktika puudumine kollitab ka edasistes õpingutes: tudengid kurdavad, et kui tööandja käsib õpitut rakendada, ei ole neil selleks oskusi.
«Paber on tähtsam kui inimene,» nimetas Andreas Kirs teise koolide suure probleemi. Nii on see tema arvates kahjuks mujalgi elus. Koolis rõhutakse tõesti liiga palju hinnete peale, nõustus Keldo, aga eks igal süsteemil ole omad vead.
«Kui nii koolis kui kodus surutakse peale, et muudkui pead õppima, siis lõpuks enam ei taha,» ütles Kirs. Siis, kui asjade meeldejätmisest on mõõt täis, hakkavadki mõned pingeid alkoholi abil maandama, sõnas ta.
Aga tegelikult ei tasuks meil üleliia oma elu üle viriseda, sest alati võiks hullem olla ning tuleb ise proovida olla positiivne ja aktiivne ning igast päevast päikest otsida, arvasid mõlemad.
Saja päeva balli laadsed üritused, kus on põhjust ilus kleit selga või lips ette panna, on nii Keldo kui Kirsi arvates mõnusad, sest kui selliseid sündmusi oleks rohkem, kuluks ehk vähem noorte aega niisama alkoholi tarbides.