Aardla tänava kortermaja katuselt varisenud lumi muutis vanarauaks kaks sõiduautot. Korteriühistu juhi arvates pidid autoomanikud õnnetust ette nägema ja kahju jääb nende endi kanda.
Lumevaring lömastas kaks autot
23. veebruari hilisõhtul, kui pärast sula hakkas puhuma vali tuul, pääses Aardla 5 viiekorruselise maja plekk-katuselt korraga liikuma nii suur lumeports, et lõhkus maja treppi pargitud VW Passati ja viienda seeria BMW esi- ja tagaklaasi ning vajutas lömmi katused.
Autode umbkaudseks taastamisväärtuseks on rehkendatud vastavalt 12 000 ja 15 000 krooni. Volkswageni omaniku Siim Vahi ning BMW kasutaja Liivi Ahja hinnangul on summad võrreldavad päevinäinud masinate turuväärtusega. Nii on targem müüa need paari tuhande krooniga varuosadeks.
Hoiatus kõrvust mööda
Vahi ja Ahja leiavad, et Aardla 5 ühistu juhatus pidanuks asja ette nägema ja korterelamu katuse aegsasti lumest puhastama. Kuna seda ei tehtud, tuleb hüvitada kahju ühistu rahakotist, järeldavad nad.
«Ühistu esimees väidab, et olen ise süüdi, sest parkisin auto valesse kohta,» kõneles Ahja. «Aga kui varingu alla oleks jäänud mõni inimene? Kas tema oleks ka olnud süüdi, et kõndis vales kohas?»
Aardla 5 korteriühistu juhatuse liikme Ants-Kurt Aruksaare arvates on teisipäevase õnnetuse põhjus autoomanike liigses mugavuses.
Enamasti seisavad majaelanike autod majaesise asfaltplatsi välimises servas näoga elamu fassaadi poole, kergema vastupanu teed minnes pargivad aga mõned oma masina otse treppi.
«Kui autod oleks seisnud seal, kus peab, poleks nendega midagi juhtunud,» rõhutab Aruksaar, nentides samas, et parkimisjooni asfaldil pole.
Ahjat olevat Aruksaar päev enne õnnetust ekstra palunud auto ümber parkida. Siim Vahi poleks aga võõra inimesena tohtinud Aruksaare arvates üldse ühistu maale sõita, sest seda keelab parkla ette paigutatud märk «sissesõidu keeld» lisatahvliga «välja arvatud KÜ Aardla 5 loal».
Siim Vahi oli teisipäeval külas Aardla 5 elaval sõbral. Aruk-saare juttu peab ta naeruväärseks, leides, et majaelanikku väisates ongi tal sisuliselt ühistuliikme suuline luba.
«Kui ühistu liikmele tuleb keegi autoga külla, kas ühistu peab siis korraldama üldkoosoleku, et otsustada, kas luba anda või mitte?» imestas Vahi. «See oleks ju ajuvabadus!»
Aruksaar aga leiab, et kuna ühistu maal napib parkimiskohti majarahvalegi, ei saa iga ühistuliige lube meelevaldselt jagada.
Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep kinnitas, et kuna ühistute ülesanne on ühisomandit hooldada, sh räästaid purikaist ja katuseid lumest puhastada, on lumevaringuga kahju saanuil õigus ühistult hüvitist nõuda.
«Asjaolu, et sissesõiduks luba polnud, ei vabanda kohustuste mittetäitmist ega välista kahjustatud isiku nõudeõigust,» täpsustas Saulep.
Küll võib Saulepi sõnul tulla kõne alla hüvitise suuruse vähendamine, kui kahjukannataja oleks saanud arvestada lumevaringu võimalusega või jättis korteriühistu esindajad varingu ohust teavitamata.