Ettevalmistused suure sula saabumiseks juba käivad

Nagu mitmel pool, käis majakatuselt lume rookimine eile ka Õnne tänaval. Foto: Sille Annuk

Nädalavahetuseks ennustatud sulailmad on hoolsamad omanikud juba katuseid rookima pannud, et säästa oma hooneid lumekoorma raskusest ja möödujaid sulaga liikuma pääsevate lumekuhjade eest.

Nii näiteks ei salgagi Lõunakeskuse juhatuse liige Jaan Lott, et talvega selle populaarse kaubakeskuse katustele kogunenud lumi on pannud tõsiselt muretsema.

Juba kaks nädalat on katustelt lund alla roogitud. Kui palju kuupmeetreid või kilosid, ei ole kokku loetud, kuid Lõunakeskusel on katusepinda viis hektarit ja tehnikaga pole seal suurt midagi teha.

Töö on ette võetud põhimõttest «parem karta kui kahetseda» lähtudes. Kuigi katused on ehitatud Eestis kehtivaid norme järgides, ei ole Loti sõnul garantiid, et lumekoorem ei lähe raskemaks kui ette nähtud 180 kilo ruutmeetri kohta.

«Kui on tuisuhanged ja läheb vihmaga sulale, siis enne, kui ära voolama hakkab, seob lumi vett päris palju ja see 180 kilo võib kiiresti täis saada,» ütles Lott.

Lumerookimise risk on katusekatte vigastamine, mis võib kaasa tuua tilkuvad laed. Teisalt on tilkuvaid lagesid juba ka olnud, sest tuisulumi on pressinud end kohtadesse, kuhu ei oleks tohtinud jõuda.

Normid ja kvaliteet

Maaülikooli maaehituse osakonna professor Jaan Miljan käis just maamajapidamises katuseid rookimas. Ta leidis, et paarkümmend sentimeetrit lund ei tee kurja.

Kui aga katusele on tuisanud hang, mõnikord meetrigi paksune, siis see tuleks maha tasandada. Normide järgi projekteeritud ja kvaliteetselt ehitatud katustele ei tohiks küll sellestki ohtu olla.

Tartu linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistuse juht Andres Aint lausus, et vähem põhjust muretsemiseks peaks olema raudbetoonpaneelidest katusekonstruktsioonidega ehitiste omanikel. Metallfermide puhul, eriti kui need ulatuvad üle suurte avade, on ettevaatusabinõuks põhjust rohkem.

Aint ütles, et igal juhul soovitab ta lund vähemaks rookida nii lame- kui ka viilkatustelt, ja et lumi raskeks läheb, on ainult üks põhjus.

Viilkatuste puhul on suur risk, et sulaga lähevad lumemassiivid liikuma ja võivad katuselt alla kukkudes ohustada nii jalakäijaid kui sõidukeid.

«Paari päeva eest, kui oli esimene sulailm, nägin, kuidas Annelinnas kukkus rõdu varikatuselt kõnniteele suur hulk lund,» rääkis Aint.

Lamekatustel tuleks sula saabudes puhastada äravooluavad. Vesi võib katustel tõusta kõrgele ja hakata ülespöörete kohtadel või luukidest konstruktsioonide vahele voolama.

Tartu ehitusjärelevalvele on praegu teada kaks lume põhjustatud varingut: Tähe tänaval kukkus sisse laohoone ja Sõbra tänaval vandus alla mööblimaja varikatus.

Uputuseks valmis

Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp rääkis, et on oma valdustes nii maal kui linnas juba kevadeks valmistunud – puhastanud katused lumest ja kaevanud sulaveele äravooluteed lahti. «Maapind on sügavalt külmunud ega võta vett sisse, aga vesi tahab ju kuhugi ikka minna,» ütles ta.

Ka veevärk on hakanud sulaks valmistuma. See tähendab kontrollimist, et tänavapuhastusfirmadel oleksid kaardid restkaevudest, mis tuleks õigel ajal avada.

Veevärk paneb valmis ka survepesuautod, et sulatada tänavakaevudes tekkida võivad jää- ja lumeummistused. «Suur­­vesi tuleb ja lihtne ei saa olema,» tõdes ta.

Kui hullusti uputama hakkab, sõltub aga sellest, kas sula tuleb järsult ühes vihmaga või sulatab aegamisi öösel külmetades.

Nädalavahetuse lörtsisajustele sulailmadele järgneb ilmajaama ennustuse järgi taas pakane ja tuisk.