Linn täitis tühermaa ja aiamaad

Foto: Graafika Artur Kuus

Karlovast lõunasse Võru tänava ja Emajõe vahele jääv Ropka linnajagu on nime saanud Ropka mõisa järgi. Tähe ja Aardla tänava ristil asunud Ropka mõisat on esimest korda mainitud 1531. aastal, Tartuga liideti ala 1923. aastal.

Võru tänavast Emajõeni jäävale alale hakati tööstushooneid kavandama juba enne viimast sõda. Pärast sõda muutus see kant linna suurimaks tööstusrajooniks.

Samuti Ropka mõisa maadele jääv Variku linnaosa kavandati 1920. aastail aiandusasulaks. See Tartu-Valga ja Tartu-Petseri raudtee vahele jääv linnajagu liideti Tartuga 1962. aastal.

Ropka, Ropka tööstusrajoon ja Variku linnaosa võtavad Tartust enda alla 5,75 ruutkilomeetrit ehk ligi 15 protsenti. Neis kolmes linnaosas elas eelmisel aastal ligi 9,8 protsenti tartlastest.

Ropka ja Variku arvudes

• 146-hektarises Ropka linnaosas on 924 krunti. Neist 838 (80,8 ha) on eramaal, 40 (36,2 ha) linna maal, 3 (1,5 ha) riigimaal ning 43 (27,5 ha) krundi omandisse vormistamise toimingud ei ole veel lõpetatud.

• 354-hektarises Ropka tööstusrajoonis on 328 krunti. Neist 248 (204,7 ha) on eramaal, 49 (67,7 ha) linna maal, 11 (15,9 ha) riigimaal ning 20 (65,7 ha) krundi omandisse vormistamise toimingud on lõpetamata.

• Ropka tööstusrajoon on ebapopulaarsuselt Tartus Annelinna järel teisel kohal: 39% tartlastest peab seda elukohana ebasobivaks.

• 77-hektarises Variku linnaosas on 498 krunti. Neist 451 (44,7 ha) on eramaal, 16 (5,7 ha) linna maal, 5 (0,1 ha) riigimaal ning 26 (26,5 ha) krundi omandisse vormistamise toimingud pole lõpetatud.

• Ropkas on maksustatud 857 (90,2 ha) krunti, Ropka tööstusrajoonis 264 (230,5 ha) krunti ja Variku linnaosas 471 (53 ha) krunti. 2008. aastal laekus nende kruntide omanikelt 1 898 747 krooni maamaksu.

• Ropka ja Ropka tööstusrajooni 36 tänavat on kokku 23 560 meetrit pikad. Kõige pikem on 2240-meetrine Võru tänav, lühim 110-meetrine Jalakakuru põik.

• Variku linnajao 15 tänavat on kokku 8997 meetrit pikad. Pikim tänav on Roopa (1260 m) ja lühim Välu (145 m).

• 553 tänavavalgustit on Ropkas ja 221 Varikul.

• 5,4% tartlastest elas mullu Ropkas, 2,5% Ropka tööstusrajoonis ning 1,9% Varikul. Ropka asustustihedus oli 3667 (2008. a 3607), Ropka tööstusrajoonis 690 (2008. a 733) ja Varikul 2392 (2008. a 2458) inimest ruutkilomeetril. Tartu asustustihedus oli mullu 2535 ja 2008. aastal 2538 inimest ruutkilomeetril.

• Elamu haldajad Ropkas: 37% omanik, 52% ühistu, 3% haldusfirma, 4% keegi teine, 4% ei tea. Varikul: 81% omanik, 15% ühistu, 1% haldusfirma, 3% keegi teine.

• 30,06 m2 oli 2008. aastal eluaseme keskmine pind ühe leibkonna liikme kohta Ropkas ja 40,43 m2 Varikul.

• 6% Ropka ja 16% Variku linnaosa elanikest on  linnaosas elanud sünnist saati. 52% Ropka ja 61% Variku inimestest tunneb end kindlalt oma linnaosa elanikuna.

• 3 kooli, kus käib ligi 4000 last ja noort: kunstigümnaasiumis 670, Tartu waldorfgümnaa-siumis 186 ja Tartu kutsehariduskeskuses veidi üle 3000 noore.

• 4 linna lasteaeda, mille 35 rühmas käib 745 mudilast. Neist 107 kõige väiksemat käivad 6 sõimerühmas. Lisaks pakub MTÜ Päkapikk Sepikoja tänavas kuni 20 mudilasele lapsehoiuteenust ja Metalli tänavas tegutseb eralasteaed Cipollino.

• 1 perearstikeskus (Rahu 8), kus töötab 3 perearsti, 3 pereõde, laborant ja massöör. 2 apteeki Ropkas, 1 Varikul.

• Tartu Puuetega Inimeste Koda ja Ropka-Karlova päevakeskus (Rahu 8), linna sotsiaalabi osakonna keskus (Rahu 15).

• Linnaraamatukogu Kar-lova-Ropka harukogus oli 2008. a 41 593 raamatut ja 4600 lugejat.

• 9 linnaliinibussi (nr 2, 6, 18, 23, 4, 12, 13 ning ööliinid 21 ja 22) läbivad Ropkat ja Varikut. Ropka linnajaos sõidab ka ekspressbuss nr 31.

• 8 toidukauplust on Ropka tööstusrajoonis, 3 Ropkas ja Varikul pole ühtegi.

• Ropkas on 4 avalikku pakendikonteinerit, 1 klaasikonteiner, 1 patareide kogumiskast, 1 vanaõlide ja akude kogumiskoht. Ropka tööstusrajoonis on 1 keskkonnajaam, 1 pakendi- ja 1 klaasikonteiner ja 1 patareide kast. Varikul on 1 pakendikonteiner.

• 448,8 ametikohaga Tartu vangla on piirkonna suurim tööandja. 931 vangi oli 479 kambriga vanglas 22. veebruaril. Neist 831 on süüdimõistetud ja 100 vahistatud. Alaealisi on vanglas 4, naisi 7 ja eluaegseid 11. Eesti viiest vanglast on Tartu vangla vangide hulga poolest Tallinna vangla järel (1055 vangi) teisel kohal.

• Teised suuremad tööandjad on GoBusi Tartu regioon (269 töötajat), Kroonpress (pea 250 töötajat), Metec (ligi 220 töötajat), Pere Leib (131 töötajat) ja Estre Pro-ductions (ligi 70 töötajat). 

• 2 linnale kuuluvat monumenti: Vabadussõja monument ning 8. ja 9. juulil 1941 Tartu vanglas mõrvatute mälestusmärk Pauluse kalmistul.

• Avalikke sportimiskohti ei ole.

• 7 avalikku haljasala: Ropka park (12 ha), raudtee kõrval olev staadion Ropkas (1,2 ha), Võruvälja t haljasala (0,2 ha), Turu t ja Emajõe vaheline ala (46,7 ha), staadion Merkuur (2 ha), Jalaka 56a ja Ringtee 8 haljasala (4,1 ha).

• 477 registreeritud koera (275 Ropkas, 93 Ropka tööstusrajoonis ja 109 Varikul). 

Allikad: Tartu linnavalitsus, Tartu linnavalitsuse statistiline ülevaade «Tartu 2008» (Tartu 2009), ankeetküsitluse «Tartu ja tartlased 2008» tulemused (koostanud Kersti Aro, Tartu 2008), Teivi Tedre uuring «Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele» (Tartu 2009), Ropkas tegutsevad ettevõtted, vanglateenistus.