Tartu tänas auväärseid

Tartu auraamat uute Tartu Tähe kavaleride nimedega. Foto: Sille Annuk

Vanemuise kontserdimaja täissaal aplodeeris vabariigi aastapäeva eel Tartu uutele aukodanikele ja Tartu Tähe kavaleridele, kes küll kõik ei saanudki osa enda austamise õhtust.

Kui peaminister Andrus Ansip oli pidukõnes kiitnud Eesti toimetulekut kriisiga ja jaganud lootust, et peagi pöördub majanduslangus uueks tõusuks, kuulutas linnapea Urmas Kruuse välja esimese uue aukodaniku Madis Kõivu.

Volikogu esimees Aadu Must näitas aplodeerivale saalile aukodaniku tiitliga kaasa käivat Tartu Suurtähte, kuid keegi ei tõusnud, et seda vastu võtta.

Tähelepanu vältiv füüsik ja kirjanik Madis Kõiv oli oma Võrumaa maakodust linnapeale teatanud, et ei pea võimalikuks aktusel osaleda. Kõiv rääkis Tartu Postimehele, et on lapsest peale pidulikel üritustel tähelepanu keskele sattumisest hoidunud, ent nüüd oli tõesti takistuseks tervis.

Selle peale rääkis ta mõistuloo karjapoisist, kes armastas tühja karjuda, et hunt tuleb, aga kui viimaks tuligi, ei kuulanud teda enam keegi.

Kiidusõnad Tartule

Kõiv ütles, et on linna tähelepanust üllatunud ja et aukodanikuks tunnistamise otsus volikogus läbi läks, oli ootamatu: «Ma küll ei tunne end auväärse inimesena.»

«Tartu on ainuke linn, kus olen soovinud elada ja tegutseda, teist ei ole. Teistes võisin ajutiselt olla,» rääkis ta «See ei tähenda aga, et linnas tahaksin elada.

Võrumaal olen pikki aegu olnud ja tööd teinud, pärast sõda olin sulase eest ja tegin põllutöid. See meeldis mulle. Maal olemine ei ole mulle mingisugune koduarest.»

Teine vastne aukodanik, füüsik ja tõlkija Henn Käämbre, oli aga saalis ja sai austusavaldusele tänukõnega vastata.

«Tartu juures soojendab südant, et siin on meie põhiline alma mater ja see Tartu vaim, millest räägitakse, see on olemas,» kiitis Tallinnas sündinud Käämbre oma kauast kodulinna. «Ma vahetevahel tunnetan seda, see teebki Tartu armsaks ja mulle lähedaseks. Aga Tartuga on seotud palju mälestusi ja eks seegi teeb ta mulle lähedaseks.»

Aukodanikuks nimetamise leidis Henn Käämbre olevat üsna ootamatu, aga see-eest ilusa kingituse enne kuu aja pärast saabuvat 75. sünnipäeva.

Kas armas kodulinn on kõiges selline, nagu peab? «Eks võiks olla ka teistsuguseid asju,» leidis Käämbre. «Näiteks praegu on väga palju lund ja linn nähtavasti on liiga vaene, et selle koristamisega hakkama saada. Linnas on ka mõningaid üsna vanaks jäänud maju, mis tuleks lammutada ja asendada, aga küll see tuleb.»

Tartu Tähe kavalere nimetas Tartu tänavu neli. Neist olid aktusel osalemas kolm.

Soomlanna armastused

Liisa Löyttyniemi ütles, et on tähelepanuavaldusest hämmastunud. Ta rääkis, et armastus Eesti vastu algas aastal 1967, mil toonases Leningradis tutvus rakverelasest õpetajaga, kelle elukäigule hiljem kaasa elas. 1989 algas tutvus tartlastega ja umbes samal ajal kuulis ta esimest korda soomepoistest – need kolm armastust jäid.

Kohal olid ka neurokirurg Arvo Tikk ja kauane õpetaja ning Tartu õpetajate seminari juht August Solo.

Osaleda ei saanud legendaarne ettevõtja ja jäätisetööstur Evald Rooma. 98-aastane Eskimo-onu oli jalutuskäigul kukkunud ja murdnud käe.

Urmas Kruuse lubas, et esimesel võimalusel külastab ta nii Roomat kui Kõivu, et neid õnnitleda, teenetemärgid üle anda ja ära õiendada sissekanded Tartu auraamatusse.