Teadlaskond vajab puhast matemaatikat

Kolm päeva ja korvitäis puhast matemaatikat ehk tihedalt arvutustehteid täis kirjutatud pabereid, selline on Vladimir Hinjakovi paberikorvi sisu. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli vanemteadur Vladimir Hižnjakov (71) näitab oma paberikorvi, milles on tihedasti arvutustehteid täis kritseldatud paberid.

«Puhas matemaatika. Kirjutad ja kirjutad ja läheb kõvasti aega, kuni tuleb välja,» sõnab ta numbreid täis pikitud paberite kohta. Korvitäies kritseldustes on kolme päeva pingsa arvutustöö tulemused. Ehk siis korvitäis matemaatikat kõige puhtamal kujul.

Vähe on selliseid tudengeid ja teadlasi, kes tunneksid huvi puhta matemaatilise arvutamise vastu ning leiaksid endas püsivust. Kunagi ei tea, kas tuleb midagi välja või ei tule. Garantiid, et tuleb, ei ole ning arvutamine võtab aega.

Hižnja­kov leiab, et teda ongi saatnud edu just seetõttu, et pärast pikkade arvutuste läbikukkumist pole ta kaotanud lootust uuesti proovida.

Kirg matemaatika vastu on Hižnjakovil olnud juba esimesest kooliaastast peale. Pärast Tapa raudteekeskkooli lõpetamist 1955. aastal oli loomulik jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis füüsika erialal. Pärast 1960. aastal cum laude’ga lõpetamist leidis noormees, et parim on järgida haritlastest vanemate eeskuju ning jääda ülikooli juurde teadust tegema.

Praeguseks on Hižnjakov avaldanud üle 300 teadusartikli, mida on 20 korda enam, kui oleks tarvis professorikohale kandideerimiseks. Tänavu elutöö eest riigi teaduspreemia kandidaadiks nimetatud teadur ei leia aga, et elutöö kaugeltki veel tehtud oleks.

«Möödunud aastal saatsin kolleegidega valminud artikli avaldamiseks. Arvasin, et tuleb tagasi tavaline retsensioon, milles on palju kriitikat,» räägib Hižnjakov. Vastuseks tuli aga, et artikkel on huvitav ja selle ilmumise kohta avaldati kohe ka teadusajakirjas reklaam. Artikkel oli ühe ammu tehtud eksperimendi kohta, mille käigus esinenud nähtustele oli kaua selgitusi otsitud.

Hižnjakov mõtles lahenduse välja just nimelt puhtalt matemaatiliste arvutuste abil.

Tahkiste optilisi omadusi ja spektrograafiat, kristalli lisanditsentrite teooriat, kuuma luminestsentsi, ülijuhtivust ning veel mitut teist valdkonda uurinud Hižnjakov leiab, et praegu on puudu järeltulevast põlvkonnast, kes tunneks puhta matemaatika vastu kirge.

On palju neid, kes suudavad teha arvutitega eksperimente, napib aga neid, kes suudavad oma peaga matemaatiliste arvutuste teel lahenduseni jõuda.