Õnnelikud munad tulevad ka puurist

Emeriitprofessor Harald Tikk.

FOTO: Sille Annuk

Maaülikooli veterinaarteadlane emeriitprofessor Harald Tikk istub oma kabinetis laua taga, mida tänapäeval kohtab harva. Hiigelsuurel laual on üksteise otsa virna seatud paberid ja linnuteaduse raamatud. Uhke punase harjaga kukk troonib õpikul, mille üks kaasautoreid on Tikk.


1980. aastate vastupidava toodangu ridadesse kuuluvat mööblit ilmestab ajastukohane laualamp. Ja ongi kõik. «Arvuti viisin koju ära, sest kirjutan nagunii rohkem kodus,» selgitab linnuteadlane Tikk.



Keeleteadlane Paul Ariste töötas Tartu Ülikoolis aukartust äratavad 100 semestrit, Tikk näitab maaülikoolis ette juba 110 semestrit. Vanahärral jookseb tööstaaž emeriitprofessorina praegugi.



Maaülikooli tuli Tikk õppima 1950. aastal ning tööle asus juba neli aastat hiljem tehnikuna. Kaheksa rektori aja üle elanud teadlane on tehtud tööga rahul.



Ühtekokku on aastakümnete jooksul professori juures linnuteadust tudeerinud enam kui 11 000 tudengit. See on loonud ka tugeva järeltuleva teadlaskonna. Emeriitprofessori kaks poega ning pojapojad pole tema eeskuju järginud: linnuteadusega pole keegi neist ennast sidunud.



Aga mida peab Tikk tehtud elutöö väärtuseks? Eks see järeltulev põlvkond ole. 1250 tundi õppetööd aastas oli tavaline, auditooriumi ees seismine, kursusetööde juhendamine ja lugemine.



Märkimata ei saa jätta ka muidugi linnukasvatusteadust. Harald Tiku eestvedamisel on Eestis välja aretatud maailmas ainulaadne vutiliik ning omega-3 rasvhappeid sisaldavad vutimunad.



Linnu- ja loomakasvatuse ettekirjutused on mõnikord totrad, leiab Tikk. «Olete ju kuulnud, et kanadel on puuris väga kitsas, nii et nad on peaaegu surma ääre peal. Aga need «surma ääre peal» kanad munevad aastas 300 muna – kui kanad nii palju munevad, ei saa nad kuidagi surma ääre peal olla,» toob linnuteadlane näite.



Samuti ei nõustu Tikk väitega, nagu muneksid vabalt taluõuel liikuvad linnud paremaid mune või oleksid kuidagi õnnelikumad. Talulindude munad on kollasemad, sest suvel saavad need linnud nokkida rohtu ning see muudab rebu kollaseks,» selgitab Tikk.



Muus osas saavad kasvatuse linnud ja loomad tihti kõrgema toitaineväärtusega toitu kui imikud, märgib Harald Tikk.



Hollandis uuriti koduperenaiste arvamust erinevate munade kohta. Arvamuse avaldamiseks pandi välja kollase ja vähem kollase rebuga, kirjud ja valged munad. Kuna kirjud munad olid toona uudiskaup, siis eelistasid perenaised pigem neid, jättes sealjuures kõrvale fakti, et nende rebu polnud kollane ning kana oli elanud puuris. Seega valivad inimesed muna ikka selle järgi, mis moes, räägib linnuteadlane elu jooksul omandatud kogemusest.



Nii kaua kui meie tänavatel on koduta lapsi või vaesuses elavaid inimesi, peaks ennekõike tegelema nende probleemide lahendamisega. Ning alles seejärel muretsema kanade õnne pärast, on emeriitprofessor Tikk veendunud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles