Lauri hakkab laululava liuvälja uisutajate jaoks ette valmistama juba kella kuue ajal hommikul. Esimene tund kulub lumerookimisele, kaks jää kastmisele ja siis ongi talle ette nähtud töötunnid otsas.
Tartlased tahavad endisest rohkem avalikku tööd teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Septembris koondatud ja seni töötu Lauri (50) on üks neist, kes võtavad osa Tartu linna rahastatavatest avalikest töödest. «Eks ta nagu loterii ole,» sõnas ta. Sellepärast, et hädaabiamet pole püsiv, lubatud tunninorm on väike ja saadav palk pisi-pisike.
Avalik töö on seaduse määratluse järgi selline, mis ei nõua erialaoskusi, ning seda võivad kuni 50 tundi kuus teha ametlikult töötuks registreeritud. Tunnitasu on Tartus 30 krooni, mis teeb maksimaalseks kuuteenistuseks 1500 krooni.
Väikese palga ja selle tõttu, et toimetulekutoetuse saajatel arvestatakse teenitud lisaraha toetusest maha, ei ole mõnekümnele linna pakutavale hädaabitöökohale seni erilist tunglemist olnud.
Küsijaid topelt
Nüüd on aga huvi kasvanud. Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja Rita Undrits sõnas viimase aja kogemusele toetudes, et nende hulk, kes avaliku töö võimaluse kohta uurivad, on suisa kahekordistunud. Inimesed soovivad kodust välja saada ja kas või selle väikese rahaga oma elujärge parandada, rääkis ta.
Ka Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar, kelle juures saavad avaliku tööga lisaraha teenida hea füüsisega ja koertega hästi läbisaavad töötud, ütles, et veebruaris on huvilisi helistanud rohkem kui tavaliselt.
Avalike tööde mahtu ei saa aga oluliselt suurendada, sest linna rahakott, kust palgaraha tuleb, ei ole põhjatu, ütles linna sotsiaalabi osakonna peaspetsialist Indrek Rohtla. Tartu eelarves on selleks otstarbeks tänavu 575 000 krooni.
Selle rahaga saab kuus teenistust pakkuda keskeltläbi 30 töötule. Rohtla sõnas, et aasta jooksul loodetakse lisaeelarvest paarsada tuhat krooni juurde saada, mis lubaks teha rohkem töötunde ning seega aidata rohkem inimesi.
Vaid ajutine abi
«Trammis sõitjatele maksmine on igal juhul välistatud,» ütles Rohtla siinseid plaane Tallinna kampaaniatega võrreldes ja sotsiaalseid töökohti tema sõnul Tartus luua ei plaanita. Ka hädaabitöödena peaks tegema seda, mida tegelikult vaja on, lisas ta.
Töötukassa Tartumaa osakonna teenusekonsultandi Ege Jaansoo sõnul on avaliku töö mõte anda ajutist abikätt, mitte alalist ametit. Asutustel, kes avalikku tööd pakuvad, on tihti välja kujunenud kindlad inimesed, kes kuni pool aastat järjest sel viisil lisaraha teenivad, kuid nii ei pääse löögile uued hädalised.
Sellepärast oleks Jaansoo sõnul parem, kui eriti nüüd, kui küsijaid on palju, rakendataks avalikel töödel ikka erinevaid inimesi. Selliseid palveid on ka edastatud, ütles töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli.
See aga teeb tööd andvate asutuste elu keerulisemaks. Roosaar loomade varjupaigast ütles, et ta on pidanud ühele väga tublile noormehele edasiseks ära ütlema. Ka sihtasutuse Tartu Sport klienditeenindusjuht Triinu Vähi sõnas, et kindlate inimestega on lihtsam, sest neil on töö selge ja tööandjapoolne usalduski suurem.
Kus saab teha avalikku tööd?
• Tartu Kalmistu – 12 kohta (alates aprillist-maist)
• Lille Maja – 2-3 kohta
• Tartu Hooldekodu – 3
• Tartu Loomemajanduskeskus – 3
• Päevakeskus Kalda – 6
• Tartu Sport – 7
• Tartu koduta loomade varjupaik – 1–3
• Tähtvere Puhkepark – 1–3
Kokku kuni 40 kohta