Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Kiire kõhutäide peaaegu restoranis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Americas jätkub küll rohkelt ruumi, kuid külastajaid on väga vähe. Ilmselt ostab enamik toidu kaasa.
Americas jätkub küll rohkelt ruumi, kuid külastajaid on väga vähe. Ilmselt ostab enamik toidu kaasa. Foto: Sille Annuk

Gümnaasiumiajal õhtuti kooli arvutiklassis istudes sai nina hetkega aru, kui selja taga sisenes ruumi inimene, kes oli õhtusöögiks ühikas kartuleid praadinud või selle tegevuse juures viibinud.


Americasse sisse astudes hüppab mul just see kooliaegne mälestus ajusopist välja ja lööb tantsu koos väikese kartusega, et söögikohast lahkudes hoovab ka minust seda hingematvat praerasva lõhna mitme meetri kaugusele.



Suur ruum ise on õhtupoolikul inimtühi. Hiljem käivad küll mõned kliendid läbi, kuid sööma jäävad vähesed. Nende viimaste hulgas on ka vanaproua, kes tundub olevat püsiklient ja purustab kildudeks arvamuse, et Eestis on kiirtoit ainult noorte pärusmaa.



Tähed ja triibud


Toidukoha väljanägemine vihjaks nagu tõesti USAle, rohke puit tuletab meelde ves­ternite kõrtse. Mulje kindlustamiseks on siia-sinna riputatud tähtede ja triipudega lippe.



Kunagi ilmselt tantsuplatsi ülesannet täitnud süvend ruumi keskel on nüüd muudetud laste mängukohaks, see on vaibaga kaetud ja sinna on pandud ka hulk lelusid. Muusika ei mängi, ukse kõrval on koha leidnud suur teler, kust jookseb mingi tõsielusari.



Kaks noort teenindajat on mõlemad väga kenad ja vastutulelikud ning varmad naeratused ei jäta hetkekski teeseldud muljet.



End ameerika restoraniks tituleeriv America sai tegelikult alguse kiirsöögiputkast ning menüüst on seda ka näha. Burgerid, pitsad, kebab. Kartulitega praed, mille juurde pakutakse viinereid, grillvorste, pihve, krabisõrgu ja kebabit. Samas leiab ka mõned salatid ja näksid.



Magustoitu saab valida pontšikute, jäätisekokteili ja jäätise hulgast, kusjuures esimesed on otsas. Aga kuhu siis jääb Ameerika traditsiooniline õunapirukas?



Hiiglaslik ports


Hinnad konti ei murra, praed 42–55, burgerid olenevalt suurusest ja sisust 23–45 krooni, väikesed pitsad mõni kroon üle 50, suured mõni kroon alla 100.


Kiirelt lauale toodud kebabi hulk võtab täiesti pahviks – hiiglaslik taldrik on toiduga üle kuhjatud. 55 krooni eest saab prae, mis oma koguselt ületab keskmise kesklinna kohviku oma kolmekordselt.



Toit ise on maitsekas, kartulid krõbedad, loomaliha mõnusalt vürtsikas. Samas ei ole selles midagi erilist. Viriseda võib ainult hapukoorekastme üle, milles oli küüslauguga natukene liialdatud.



Hoopis positiivsema mulje jätab üsna toekas majapitsa, mille kattes on selgelt äratuntavad kana-, singi-, sinihallitusjuustu- ja virsikutükid. Kuigi teisi pitsasid ei proovinud, võib vähemalt selle ühe järgi arvata, et America on Tartu pitsaturul uus tugev tegija.



Kui lõhn välja arvata, võib  külastust pidada igati õnnestunuks, varsti enam lõhna ju ei märkagi. Aga jah, restoraniks saamiseks on pikk tee käia.



America


(Võru 55f, Sõbra keskus)



Hinnatud kümnepalli­süsteemis



• Miljöö 4



• Teenindus 8



• Toit 5



• Hind 7



Keskmine: 6



Toidukohtade paremik


Mir                                8,5



Rehepapp                    8



Villa Margaretha          7,75



Žen-Žen                      7,75



Restoran Kung Fu       7,5



Vilde lokaal ja kohvik   7,5



Gläm                            6,75



Istanbul                       5,5



Kohtumaja kohvik        5



Black Pepper Grill         4,75

Tagasi üles