Avaturu rendihindade tõus pani müüjad nurisema

Talvisel ajal on turg kui välja surnud. Rahvast käib vähe ja ostjad võib sõrmedel üle lugeda. Foto: Sille Annuk

Tartu avaturu rentnikud ei ole rahul ja nurisevad, kuid kardavad oma nime all avalikult kurta ja suud paotada.

Aga mida siin ikka karta, arvas Taimi Orav, aastaid avaturul putkasid pidanud naine, kelle kioskist saab osta igasugust pudi-padi küünekääridest rõivasteni. Ta arvab, et just praegu tuleb häält teha, sest muidu läheb järgmisel aastal asi veel hullemaks.

Nimelt saatsid müügipaviljonide rentnikud detsembris turu juhatajale Jaak Adamsoole kirja, milles palusid talveks müügipindade renditasu vähendamist 60 kroonile ruutmeetrist. Põhjused olid ilmselged – raske aeg majanduses ning sellega kaasnev väiksem müügitulu, mis talvekuudel kahaneb peaaegu olematuks.

Uueks aastaks lepinguid sõlmima minnes selgus aga, et renti hoopis tõsteti ning ruutmeetri eest tuleb hakata maksma 110 krooni pluss käibemaks, kokku 132 krooni.

Suured kulud

Linnale kuuluva Tartu Turu juhataja Jaak Adamsoo sõnul ei ole neil mingit põhjust hindu alandada, ka mitte talveperioodiks, sest tal on pidevalt laua peal mitu avaldust, milles soovitakse paviljoni rendile võtta, ning sobivad ka praegu kehtestatud hinnad.

Rentnike järjekord pole ainus põhjus, miks makse ei alandata, rääkis Adamsoo ning luges järjest ette protsente, kui palju on eelmise aastaga võrreldes kasvanud näiteks prügiveo-, kütte- või elektrikulud, igapäevasest lumekoristusest rääkimata. Lisaks vajavad uuendamist liha jaoks mõeldud külmletid turuhoones, ühe leti väljavahetamise hind on pool miljonit krooni.

«Me kavatseme pöörduda omaniku poole, et nad sel aastal omanikutulu ei küsiks, et me saaks tänavu ära vahetada ühe selle lihasaare. Ainult ühe, sest meil ei ole lihtsalt rohkem raha,» ütles Adamsoo.

Juhataja rääkis, et nii mõnelegi paviljonile on kehtestatud soodustingimused, sest neid soovitakse turul hoida.

Sellises eelisseisundis on näiteks kingsepp, villavahetuspunkt ja pagarikauplus. Ühesuguseid importriideid pakkuvatele putkadele soodustusi teha tema arvates mõtet ei ole.

Linna pind poole odavam

Linnavarade eest vastutav abilinnapea Margus Hanson ütles, et viimasel ajal on linna rendipinnad läinud üldjuhul enampakkumistel alghinnaga, mõne pinna vastu ei tuntagi huvi. Nii maksab mõni linna rentnik ruutmeetri eest 60 krooni. «Tühi pind toob ainult kulusid,» viitas Hanson.

Tema sõnul on pikema­aeg­setele rentnikele üritatud ikka vastu tulla ning toitlustuskohtadel on renti vähendatud kuni 30% ja tööstuskaupade puhul 20–25%. Mõnda ettevõtet pole ka see aidanud.

Taimi Orav loodab siiski, et rendihindade tõus tühistatakse, linnapeale on saadetud selleks ka kiri, mis praegu alles bürokraatiamasinas keerleb.

«Hea öelda küll, et kui ei meeldi, minge ära, aga ma ei saa ju poodi päeva pealt kinni panna,» sõnas Orav.