Võrtsjärve hapnikuvarud kahanevad kiiresti

Võrtsjärv. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Katastroofi veel ei ole, kuid vee hapnikusisaldus väheneb Võrtsjärves üha kiirenevas tempos,» kinnitas järve riikliku seirega tegelev Eesti Maaülikooli teadur Lea Tuvikene. Järveasukaid aitaks sulavesi, kuid lähemal ajal ei ole plusskraade oodata.

Kui järve sügavamates osades muutus vee hapnikusisaldus kriitiliseks juba jaanuarikuus, siis viimase nädala vältel on hapnikusisaldus hakanud kiiresti langema ka kõrgemates veehorisontides.

Viimati mõõtsid teadlased hapnikutaset teisipäeval ning siis näitas järve põhja lähedalt mõõdetud hapnikunäit 0,2 milligrammi liitri kohta. Kalade jaoks on ohtlik juba 2 mg/l.

Hüpoksia ehk hapnikuvaegus ilmnes ka juba nelja meetri sügavuses vees. Pisut paremas seisus on esialgu ülemine veehorisont ehk 0-2m.

Tuvikese hinnangul on hetkel suurimas ohus põhjamudas talvituvad angerjad. Magavad kalad ei saa aru, kui hingatavat hapnikku väheseks jääb ja kalad võivad sinnasamasse mutta surra.

Ärksamad kohad ja latikad on tõenäoliselt rännanud jõesuudmetesse, kust järve saabub pisut hapnikurikkamat vett.

Tuvikese sõnul kurdavad juba ka kalamehed, et võrke on järves küll palju, kuid ühtegi kala püünistesse ei jää. «See näitab, et kala ei liigu üldse, vaid seisab paigal ja püüab energiat säästa.»

Paksu jää- ja lumekihi tõttu on järv tavapärasest raskemas olukorras. Õnneks oli sügis vihmane ning vett veekogus palju, mistõttu jõudis enne jää teket lahustuda palju hapnikku.

Ajaloo vältel on Võrtsjärv kõige raskemas seisus olnud 1996. aasta märtsis, mil teadlased mõõtsid kogu järves hapnikusisalduseks 0 mg/l kohta. Sel talvel suri palju angerjaid, ent mitmed teised kalaliigid suutsid kriitilised olud üle elada. Olukorrale tõi leevendust peatselt alanud sula.

Teaduri kinnitusel ei jälgita väga regulaarselt väikejärvi, kuid ilmselt ei ole olukord väiksemates veekogudes parem.