Lina tänava haiglakvartali kaitsele asunud kodanikuühendused nõuavad lammutusohus hooneile kordusekspertiisi ja süüdistavad linnavalitsust Tartu ehitusmääruse rikkumise mahitamises.
Haiglamajad ajasid võitlusse
18. veebruar 2010, 10:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Säästva Renoveerimise Infokeskuse, Karlova Seltsi, Supilinna Seltsi ja Eesti Rohelise Liikumise protestiga Lina tänava endiste haiglahoonete, sealhulgas üle 170 aasta vanuse Lina 8 klassitsistliku puithoone lammutamise vastu ühines tunaeile Eesti Maastikuarhitektide Liit ja eile Eesti Muinsuskaitse Selts.
Muinsuskaitseameti nõuniku Mart Siilivase sõnul kaalub muinsuskaitseamet miljööväärtuslikku piirkonda kuuluvate hoonete võtmist muinsuskaitse alla, kui linnavalitsus ei suuda nende lammutamise ohtu kõrvaldada.
«Endine linnahaigla on linna ajalugu, mis väärib hoidmist,» rõhutas Siilivask.
Ekspert rõhutas vigu
Protestijad juhivad tähelepanu, et linnavalitsuse ja Lina kvartali omanikfirma Aurorette põhimõtteline kokkulepe lugeda haiglalinnakus säilitamisväärseks vaid kaks hoonet seitsmest tähendab alpi möödavaatamist Tartu linna üldplaneeringust ning ehitusmäärusest.
Sellest lähtudes tegid nad linnavolikogule ettepaneku jätta Lina kvartali detailplaneering algatamata ja planeeringu lähteülesanne kinnitamata. Küsimus on täna kell kolm algaval volikogu istungil arutlusel neljanda päevakorrapunktina.
Säästva Renoveerimise Infokeskuse liige, ehitushoolduse spetsialist Lea Täheväli-Stroh rõhutab, et Aurorette 2008. aastal tellitud ja ehitusekspert Ahto Alasi koostatud ekspertiis, mille alusel soovis Aurorette alguses lammutada kogu Lina kvartali, on pealiskaudne.
«Ekspertiisi sõnastusest paistab, et hoonete lammutamine oli ette kokku lepitud,» hindas Täheväli-Stroh. «Seal on viidatud pragudele ja veekahjustustele, aga nende põhjusi pole püütud selgitada. Nähtud on ainult vigu. Sellele, mis korras, pole üldse tähelepanu pööratud.»
Täheväli-Stroh toonitas, et Alasi andis oma hinnangu peamiselt välise vaatluse põhjal, kuid hoonete konstruktsioone avamata pole võimalik öelda, kas restaureerimine on võimatu või kosmiliselt kallis.
«Kõigepealt tuleb tellida hoonetele uus ekspertiis erapooletult eksperdilt, kes valdab muinsuskaitse probleeme ja oskab arvestada kultuuriloolisi väärtusi,» leidis Täheväli-Stroh.
Täheväli-Strohiga nõustub täielikult Supilinna Seltsi esimees, linnaplaneerija Mart Hiob. Hiobi sõnul lähtus ehitusekspert Ahto Alasi Aurorette tellimust täites puhtalt majanduslikust tasuvusest, jättes täielikult kõrvale Lina tänava majade kultuuri- ja arhitektuuriloolise tähtsuse.
Tartu linna ehitusmääruses seisab, et miljööväärtusliku hoonestusala ehitist võib lammutada, kui ehitustehniline ekspertiis on tunnistanud ennistamise võimatuks.
«Aga ekspert pole öelnud, et maju pole võimalik restaureerida,» märkis Mart Hiob. «Neid on kindlasti võimalik korda teha, aga see on lihtsalt kulukam kui uute ehitamine.»
Ahto Alasi märkis, et kirjutas oma ekspertarvamusse teadlikult korduvalt: majade restaureerimine pole tõenäoliselt mõistlik. Nüüd söandab ta öelda, et majandussurutise tingimusis pole see kindlasti mõistlik.
«Arvan, et pooled sealsed majad ei tasu ärilises mõttes taastamist,» tunnistas Alasi. «Seal on paar väikest puumaja, millel vundamenti enam pole. Küsimus on selles, kas täiesti lääpas maja tasub ravida.»
Rong pole läinud
Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et ei kavatse täna linnavolikogu ette minnes paluda Lina kvartali detailplaneeringu algatamist edasi lükata ega soovita ilmselt volikogul eelnõusse mingeid parandusi teha.
Sellel, kas lähteülesandes nähakse ette säilitada kaks, kolm, neli või kõik seitse Lina tänava hoonet, pole Tamme arvates määravat tähtsust, sest planeerimisprotsessi käigus võib lähteülesanne muutuda. Abilinnapea ei välistanud kordusekspertiisi tellimist ja nentis avaliku arvamuse suurt tähtsust.
«Mis puutub Aurorette tellitud ekspertiisi, siis see pole linnavalitsuse seisukoha kujunemisel olnud määrav,» väitis Raimond Tamm. «Linnavalitsus lähtus hooneist kui eraldiseisvaist arhitektuuriobjektidest, teestikust ja muust, mis on miljööväärtuslikult oluline.»
Samal teemal
«Lina tänava miljöö on ohus», TPM 26.06.2009; «Kas?», TPM 18.09.2009; «Lina tänava miljööst säilib hinnalisim osa», TPM 10.02.2010; «Kodanikud protestivad Lina kvartali lõhkumise vastu», TPM 15.02.2010