Kuigi Tartu kulutab tänavu lillede istutamiseks mullusest vähem raha, ei jää südalinnas ilu sellest vähemaks, kinnitavad ametnikud.
Linn annab lilleraha mullusest vähem
Abilinnapea Margus Hanson ütles, et veel tunamullu oli avalikele lillepeenardele, amplitele ja kastidele linnal raha miljon krooni, mullu 900 000 krooni, aga tänavu 800 000. Siiski, pärast seda, kui linnavalitsus valis teisipäeval välja lillede istutamise ja hooldamise hanke võitjad, oli selge, et sellest rahast päris ei piisa.
Kanepi aiandile tuleb peenarde ja kastide eest maksta 485 860 krooni, Plantexile amplite ja konteinerite eest 341 546 krooni. Tartu haljastuse peaspetsialisti Inga Kiudorfi sõnul leiab haljastusteenistus eelarves ettenähtut ületava summa mujalt kokku hoides.
Kiudorf kinnitas, et mullusega võrreldes ei tule lilli vähem ja tegelikult ei ole ka nõutud peenardesse odavamate lillede valimist. «Oleme jäänud tavapäraste lillekuhilate juurde, nagu maastikuarhitektid natuke halvustavalt nimetavad,» ütles Kiudorf.
Peenarde kavandid tegi Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis maastikuarhitektuuri õppiv Sandra Hiiesalu praktikatööna. Linn andis ette peenarde asukohad, rohkem nõudeid mitte. Kiudorfi meelest erakordselt uudseid peenraid ei ole tulemas.
Hiiesalu rääkis, et tema lähtuski töös varasematest eeskujudest ja pidas silmas, et Tartule on omane värvikirevus nii peenarde kujunduses kui linna valgustamisel. Siiski leidis ta, et kavandites oli ka uudset. Mitte niivõrd taimede valikus, aga näiteks peenrasse dekoratiivseid kive lisades.
Lillepeenarde hooldamise leping algab märtsi algusest, mil firmad, tõsi küll, alles taimi ette kasvatavad. Istutamiseks läheb aprillis esimesel võimalusel.
Lilled tulevad kesklinnas harjumuspärastesse paikadesse, sealhulgas vandaalide kiuste ka Emajõe promenaadile amplitesse. Mullu läks sealt suvega kaduma üheksa amplit, nii et viimaks ei olnud kusagilt enam ka asendust võtta.
Linn on vandaalidele alla vandudes loobunud Rüütli tänava konteineritesse puude istutamisest ja Kaarsilla kaunistamisest lillekastidega, sest pideva laastamistöö heastamine maksab liiga palju ja ka taimedest on kahju.