Vastlapäev lõppes Tartus nii mõnelegi liulaskjale nukralt

Kelgutajad vastlapäeval Tartus Kassitoome orus.

FOTO: Sille Annuk.

Nii lastele kui täiskasvanutele palju elevust tekitav vastlaliug lõppes 19 inimesele Maarjamõisa haigla traumapunktis ning kolm neist ei saa enam mõnda aega õue, sest peavad haiglavoodis lebama.

Tartlaste meeliskelgumäelt Kassitoomel kostis eile kilkeid terve päeva. Õhtul oli kelgutajaid nii palju, et autod mahusid vaevu ümberkaudsetele tänavatele parkima. Maarjamõisa haigla traumapunkti juhataja Merike Sheffer aga tõdes, et noil õhtutundidel sai ka 26 inimest nii tõsiselt vigastada, et vajas arstiabi.

Neil kõigil ei juhtnud muidugi kelguõnnetust. Vastlapäevaga seotud vigastusi registreeriti Maarjamõisa haigla traumapunktis Shefferi sõnul eilse terve päeva jooksul 19. Neist kuus olid lapsed, aga enamus alla 30-aastased noored inimesed. Kõige vanem õnnetu vastlaline oli 56-aastane. Tõsisemaid vigastusi oli vastlaliu tõttu eile seitse, millest viis luumurrud ja kaks liigesenihestused.

Kõige halvemini läks ühel 29-aastasel mehel ja 22-aastasel tütarlapsel, kes lebavad nüüd lülisambamurruga haiglas.

«Kõige tõsisemad ongi lülisambavigastused,» ütles Sheffer. «Mäel on küngas või hüppekoht ja istumisel paisatakse sõitja õhku, nii et maandumisel põrutab ta selja nii ära, et võib seljalüli murd tekkida,» selgitas ta, kuidas nii raske kehavigastus kelgusõidul võib juhtuda.

Sheffer rõhutas, et kelgutamisel ongi kõige rohkem ohus selg ja just nimmepiirkond. Kõige ettevaatlikumad peaksid olema täiskasvanud, kelle mass ja seega ka kelgu kiirus ning ohtliku hüppe kõrgus on suurem. «Need kelgud pole ikkagi täiskasvanutele mõeldud,» tõdes Sheffer.

«Vigastusi võib kelgutamisel muidugi igasuguseid olla,» rääkis Sheffer. «Kassitoome on üks halvemaid kohti - suhteliselt järsk ja konarlik ning tihedasti rahvastatud.» Kõik eilsed rasked vigastused saadi tema sõnul just seal.

Tartu Kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee ütles, et kiirabi kutsuti õnnetule kelgutajale eile välja umbes 6-7 korral, neist pooltel juhtudel Kassitoomele, aga ka laululava juurde.

«Oli kukkumisi, äralöömisi, kelgu pealt mahakukkumisi,» loetles Kõrgvee. «Lisaks mõned joobes kodanikud, kes olid alla sõitnud, aga ei saanud enam mäest üles,» tõdes ta, et kiirabi kutsutakse kahjuks välja ka sellistel puhkudel.

Kokkuvõttes Kõrgvee sõnul vastlapäeval siiski kiirabi jaoks midagi erilist ei juhtunud ning ka väljakutsete arv oli tavapärane.

Merike Sheffer ütles, et Marjamõisa tarumapunktil oli eile kokku 82 patsienti, kellest viis sõidutas kohale kiirabi. Seda on üle paarikümne rohkem kui tavalistel päevadel.

Sheffer lisas, et traumapunkti tuleb ilmselt veel tänagi vastlasõidul haiget saanud inimesi: «Igaüks võib-olla ei tulnud eile kohe traumapunkti, nii et tavaliselt teisel päeval pöördumine jätkub.»

Nagu kelgutajate, nii ka vigastatute arv oleneb Shefferi sõnul vastlapäeval eelkõige ilmast ja lumest, kuigi isegi lumevaesel talvel üritatakse tema sõnul ikkagi liug ära teha. «Mida ilusam ilm, seda rohkem sõitjaid, aga eile oli ju väga ilus ilm,» ütles ta. «Tänavune vastlapäev oli ikka üsna rohke osavõtuga ja vastavalt oli traumasid ka rohkem.»

Et talverõõmud kurvastuseks ei pöörduks, soovitab Sheffer allalaskmiseks eelkõige sile nõlv valida, kus pole suuri jõnkse ja konarusi. «Plastkelk on õhuke ja ei ole ju hüppamiseks mõeldud,» rääkis ta. «Kiirus läheb suureks ja kui need «hüpekad» ka ees on, siis võib õnnetus juhtuda.»

Tagasi üles