Ilukirjandus paneb elulugudele vastu

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enim laenutatud raamatud aastal 2009.
Enim laenutatud raamatud aastal 2009. Foto: Graafika: TPM

Inimeste huvi teiste – mida kuulsamate, seda põnevam – elude vastu on tõstnud elulooraamatud müügi tippu. Raamatukogus on sama lugu, kuid ilukirjandus paneb siiski südilt vastu.


Tartu linnaraamatukogu on saanud ühele poole 2009. aasta aruande. Arendusjuht Krõõt Kaljusto-Munck ja teenindusjuht Merike Karolin andsid aimata aruande kirjutamisel sugenenud rahulolust. Tuli ju mullu juurde nii lugejaid (3,5%) kui ka laenutusi (5,1%).



«Rõõmu tegi seegi, et head raamatud ei seisa riiulil, vaid liiguvad käest kätte,» märkis Kaljusto-Munck.



Kõige rohkem loetud


Enim loetud raamatud olid Stephenie Meyeri noorsooromaanid, mis kogusid üle 500 laenutuse. Edetabelis laiutab koolikirjandus, mille vahele jõudsid ka Sofi Oksaneni «Puhastus» ja «Stalini lehmad».



Eesti kirjandusest oli endiselt menukaim Andrus Kivirähk kui «Rehepapi» autor, jättes selja taha elulooraamatute tipud – Mihkel Raua «Musta pori näkku» ja Maire Aunaste «Viis aastat peidus».



Linnaraamatukogu statistika järgi olid ülimenukad ka Petrone Prindi sari «Minu...» ja Olavi Ruitlase «Naine».



Lugejate meelest olid kõige enam laenutamist väärt luulekogud, mille autorid on klassikud Juhan Liiv ja Marie Under ning meie kaasaegsed fs, Doris Kareva ja Kristiina Ehin.



Kümne enim lugeda võetud luuleraamatu hulgas on Doris Kareva «Armuaeg», «Mandragora» ja «Aja kuju». Mida annab kirjanikule teadmine, et tema tööd on lugejad laenutuse tippu tõstnud?



«See annab kindlustunde,» ütles Kareva. «Iga luuletust kirjutades astun nagu esimest korda õrnale jääle, ma riskin iga reaga uuesti ja uuesti. Kui teised leiavad, et need on lugemist väärt, siis ma julgen edasi liikuda.»



Aastal 2009 soetas linnaraamatukogu 19 780 eksemplari (trükised, heli- ja videosalvestised, elektroonilised teavikud), mis on 12,4% vähem kui aasta varem. Nimetuste arv jäi aga enam-vähem samaks.



Tuleb kauem oodata


«Raamatukogu sai lihtsalt igast nimetusest osta vähem eksemplare ja huvilised peavad lugemisjärge kauem ootama,» ütles Kaljusto-Munck.



Praegu on näiteks Sofi Oksaneni «Puhastuse», Justin Petrone «Minu Eesti» ja mitme elulooraamatu lugemisjärjekorras üle saja soovija.

Tagasi üles